Kreeka püüab päästerõngast

Kalev Vilgats
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kreeka vasakpoolsete meeleavaldus ”Lõpp pankurite valitsustele, kokkuhoid on probleem, mitte vastus” väljendab üsna täpselt kreeklaste meeleolusid, kui kõne alla tulevad edasised kärped ja kokkuhoiuabinõud.
Kreeka vasakpoolsete meeleavaldus ”Lõpp pankurite valitsustele, kokkuhoid on probleem, mitte vastus” väljendab üsna täpselt kreeklaste meeleolusid, kui kõne alla tulevad edasised kärped ja kokkuhoiuabinõud. Foto: Reuters

Pärast pühapäeva ja esmaspäeva kestnud kõnelusi jõuti Kreeka valitsusläbirääkimistel ajutise valitsuse moodustamise suhtes kokkuleppele.

Juba pühapäeval nõustus peaminister Georgios Papandreou, et tema ajutist valitsust juhtima ei hakka.

Peaministrikandidaatidena on kõne all olnud Lucas Papademos, endine Kreeka Panga president ja Euroopa Keskpanga asepresident, kes 2010. aastast on õppejõud Harvardis, ja praegune asepeaminister ning rahandusminister Evangelos Venizelos.

Eile nende ridade kirjutamise ajal, kui ajutise valitsuse ega peaministri nimi polnud veel selgunud, märgiti Briti BBC kodulehel, et võimalik vahevalitsuse juht on pigem Papademos ja Venizelos jätkab rahandusministrina.

Partei on süüdi

Kui Papandreou pärast 2009. aasta üldvalimisi Kreeka valitsusjuhiks tõusis, polnud ta ette valmistatud niisuguseks šokiks, et Kreeka võlakoorem, mille ta päris, oli kaks korda suurem erru läinud valitsuse väidetust.

International Herald Tribune’is arvas Salonika linnapea Yiannis Boutaris, et Papandreou ise oli küll reformimeelne, ent jala pani talle taha enda Panhellenistlik Sotsialistlik Liikumine (PASOK).

”Tänu oma nimele võidakse Papandreoule andestada palju vigu, kuid mitte viimatist – otsust korraldada ELi abi üle rahvahääletus,” rääkis Boutaris.

Papandreou kolledžiaegne toanaaber Antonis Samaras, kes praegu juhib opositsioonilist Uue Demokraatia parteid, on nõustunud osalema ajutises valitsuses vaid juhul, kui Papandreou tagasi astub.

Ajutine valitsus juhib Kreekat ennetähtaegsete üldvalimisteni, mille kuupäevana on pakutud 19. veebruari. Euroopa abiraha jätkub Ateenal aga vaid detsembri keskpaigani.

Lootust napib

Euroopa Komisjon teatas üleeile, et Kreeka peab enne uue abi saamist andma selge pildi riigi poliitilisest ja majanduslikust olukorrast, edastas uudisteagentuur BNS.

Papandreou jahmatas eelmisel nädalal ELi ja rahaturge plaaniga panna Kreeka teine, 130 miljardi eurone abipakkumine rahvahääletusele, kuid praeguseks on ta sellest mõttest loobunud.

Majandusteadlane ja Kreeka konservatiivse päevalehe Estia kommentaator Athanassios Papandropoulos suhtub skeptiliselt ajutise valitsuse suutlikkusse viia Kreeka majandus paranemise teele. ”Vahevalitsus kestab kolm kuud. Siis on meil valimised ja pärast seda oleme silmitsi samade probleemidega,” usub ta.

Euroopa ajakirjandus rõhutas, et ajutise valitsuse moodustamisega on Kreeka napilt vältinud pankrotti.

Hollandi kristlik-sotsialistlik päevaleht Trouw kirjutas, et Kreeka suurim opositsioonipartei näib olevat valmis võtma vastutust. Partei liider Samaras peab aga tõestama, et ta polnud Papandreou skalbi jahil, ja mõistma, et kaalul on Kreeka majanduse ellujäämine.

Kreeka konservatiivne majandusleht Naftemporiki tõdes, et Kreeka vabalanguses olid esikohal ikkagi poliitikute huvid. Tegemist on üdini poliitilise probleemiga, kui sama poliitiline juhtkond, kes viimastel aastatel on andnud oma panuse riigi pankrotti viimisel, ei suuda kokku leppida riigi päästmise lahenduste suhtes.

Hispaania vasakliberaalne El Pais toonitas, et Papandreou järeltulijal peaministri kohal on sisepoliitikas rohkem manööverdamisruumi. Tänu sellele, et kas sihilikult või juhuslikult tegi Papandreou Kreeka ees seisvad ohud selgeks nii riigi liitlastele kui oma rahvale.

Georgios a. papandreou

* Sündinud 16. juunil 1952 Kreeka mõjukaimas poliitdünastias. Tema isa ja vanaisa olid samuti Kreeka peaministrid.

* 1988–1989 ja 1994–1996 haridus- ja usuasjade minister.

* 1999–2004 välisminister.

* 2004. aasta veebruarist Panhellenistliku Sotsialistliku Liikumise (PASOK) liider.

* 2006. aastast Sotsialistliku Internatsionaali president.

* 6. oktoobrist 2009 Kreeka 182. peaminister.

Allikas: Vikipeedia

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles