Arvamus, mis ei loe

Via Baltica tuleks ehitada algusest lõpuni neljarealiseks, sest üksikud laiemad lõigud liiklustihedust ei vähenda.

FOTO: Urmas Luik/Parnu Postimees

Tänases lehes kirjutame Via Baltica ehitusest. See maantee on kui Tallinna linn, mis kunagi valmis ei saa. Kõik, kellel on sellel teel liiklemist, saavad aru, et praegusele liikluskoormusele on Tallinna–Pärnu–Ikla maantee kitsas. Rail Balticu-usulised loodavad, et osa autotranspordist kantakse üle raudteele, kui see ükskord valmis saab. Skeptikud ei usu, et Rail Baltic midagi eriti muudaks, sest kuhu see meid Euroopas peakski välja viima? Viimasest teivasjaamast või Kaunase sorteerimisjaamast peaks kauba taas autodele laadima, nii et Via Baltica tähtsus transpordis üsna tõenäoliselt ei vähene.

Tellijale

Nüüd, mil Via Baltical on käsil projekteerimistööd, tekib õigustatud küsimus: milleks on vaja 9,6 kilomeetri pikkust Pärnu–Uulu maanteelõiku, kus tee ehitatakse 2+2 laiaks? Kui plaanis oleks tõeline autostraad, saaks veel aru, aga see Via Baltica jätkub Uulu sillast riigipiirini vanaviisi: üks rida Läti ja üks rida Pärnu poole. Mis kõige halvem: lühikese teelaienduse puhul ei ole arvestatud selle mõju keskkonnale. 2009. aastal algatatud teemaplaneeringul on ligemale kümme aastat hiljem “parem enne” luhvt. Vahepeal on tulevase ehitustandri maal või selle läheduses arenenud külad, kerkinud uued elurajoonid, rajatud ettevõtteid. Lõppude lõpuks on neil kinnistutelgi omanikud, keda teelaiendus puudutab. Probleem ongi selles, et kohalik arvamus maanteeameti silmis ei loe.

Probleem ongi selles, et kohalik arvamus maanteeameti silmis ei loe.

Tagasi üles