Lõputu tööpõld meelitab õeks õppima

Annika Kuusik
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alustavad üliõpilased, praegu õeks õppivad teise kursuse tudengid, kooli- ja haiglajuhid.
Alustavad üliõpilased, praegu õeks õppivad teise kursuse tudengid, kooli- ja haiglajuhid. Foto: Erakogu

Tänase avaaktusega Pärnu haiglas algas uus õppeaasta õenduse põhiõppes. Jällegi alustab õpinguid 30 tulevast meditsiinitöötajat. Kogu Eestis asub õeks õppima 508 inimest ehk ligemale 40 protsenti rohkem kui neli aastat tagasi.

Õendusõpe on tõusuteel. Tervise- ja tööministri Riina Sikkuti sõnutsi õdede roll ja vastutus tervishoius üha suureneb ja sellega koos kasvab nõudlus õendusala töötajate järele. Positiivse ilminguna väheneb aasta-aastalt välismaale minejate arvgi.

Pärnu haigla õendusjuhi Margit Seppiku kinnitusel soovib siingi igal aastal õeks õppida aina rohkem inimesi, kui haigla õpperuumid võimaldavad vastu võtta. Nii käesoleval aastalgi. “Õde on tänapäeva tervishoiumaastikul kõrgharidusega hinnatud spetsialist, kes leiab alati töö,” märkis Seppik. Pärnu gruppe iseloomustab tema andmeil keskmisest pisut kõrgem vanus (30–40 aastat) ja kindel tahe õena tööle asuda. “Meie õppijad on tihti pereinimesed, kes soovivad oma kodukohta tööle asuda,” rääkis õendusjuht. Möödunud aastal asus pärast lõpetamist siinsamas Pärnus tööle 24 äsja diplomeeritud õde 30st.

Vastsed üliõpilased nimetasid olulise tegurina elukutse valikul asjaolu, et tegemist on alaga, kus tööd jätkub kaugemas tulevikuski. “Meditsiin on turvaline valdkond, kus leiab kindlalt töökoha,” märkis Raili Sõrmus. “Paar päeva tagasi ilmus artikkel, et 98 protsenti lõpetanutest saab tööle oma erialal. See annab kindlustunnet. Ja seda tööd saab teha nii nooremas kui vanemas eas, seegi on minu jaoks tähtis,” põhjendas Enelin Veski oma valikut.

“Mulle on väga oluline, et saan õppida Pärnus, kuna mul on väikesed lapsed,” sõnas Evelin Jaanson. Tõnno Sikk, kes hakkab omandama teist kõrgharidust, leiab samuti, et õppima asumine olnuks küsitav, kui peaks töö kõrvalt sõitma ja veetma suure hulga ajast kas Tallinnas või Tartus. “Kunagi ei olnud oluline, kus kool on, aga nüüd, pere kõrvalt on tunduvalt mugavam, kui kool jääb Pärnusse. Kaugemal õppimine ilmselt ei toimiks praegu kuidagimoodi,” ütles Veski.

Tallinna tervishoiu kõrgkooli rektor Ülle Ernits leiab, et õendusõppe populaarsust on kindlasti suurendanud palkade tõus, väga head ja ajakohased õppetingimused ning vilistlased ise, kes innustavad teisigi seda ala õppima. “Tänapäevane õeõpe on väga tehniline ja eeldab häid tehnilisi teadmisi. Seepärast tuleb seda ala õppima järjest rohkem mehi,” märkis ta.  

Õdede tööpõld aina laieneb. “Demograafiliste  näitajate järgi kasvab abivajadus, inimesed elavad vanemaks ja vajavad enam tuge. See on kõik õendus- ja hooldustöötajate kätes,” tõdes Ernits.  

Tallinna tervishoiu kõrgkooli, Pärnu haigla ja Eesti õdede liidu ühisprojekti "Kool Haiglas" raames alustas Pärnus kolmas õdede õpperühm.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles