Räämakad tunnetavad, et nende linnaosa on praegu üpris passiivne oma huvide eest seisma, ent kunagi oli just Rääma teistele eeskujuks kogukonna koostöö korraldamisel ja eestvedaja Rääma selts, märgib projekti “Pärnu kaasab planeerimisse” koordinaator Astrid Hindriks.
Raeküla Vanakooli keskuse algatusel käivitunud projekti „Pärnu kaasab planeerimisse“ raames valmistatakse eri linnaosade õpitubades ette linna arengu teemadel linnavalitsusele võrdväärseid, kaasarääkivaid partnereid.
Rääma esimeses õpiringis tuligi välja, et on vaja taastada kunagi väga aktiivselt tegutsenud Rääma selts. See selts on andnud ülejäänutele eeskuju just kogukonna koondajana ja mitmekülgse seltsitegevusega.
Kui esimeses õpiringis kaardistasid õppurid Rääma linnaosa probleeme, said nad paberile järgmised probleemid: kõnniteede ja kergliiklusteede puudumine, turvalisus: peremeheta elamud, mida jooma- ja ööbimiskohana kasutavad eluheidikud, laste ja noorte mängu- ja spordiväljakute puudumine.
Õpperingis leiti, et kogu selle tegevuse vedajaks võikski saada taaselustuv Rääma selts.
Õpiringis osalejad kutsuvad räämakaid 22. novembril kell 14 Nooruse majja, et seltsile hing sisse puhuda.
“Seltsi on hädasti tarvis, sest just Rääma linnaosa on praegu arendajate kõige suurema surve all,” teab Hindriks.
Linnavalitsusele on Hindriksi sõnade kohaselt laekunud kaks mahukat projekti: endise Viisnurga territooriumile jõe äärde 500 korteriga ja masinatehase territooriumile 170 korteriga elamukompleksi rajamine.
Kuna kavandatud on tornelamud, varjavad mõlemad Rääma väikeelamute vaate jõele ja teiselt poolt võtavad ära ka päikese.
Linnavalitsusele tähendavad need kortermajad kohustust suurendada paikkonnas lasteaiakohtade arvu, üle vaadata Rääma linnaosa teenindav taristu.
Praegustes majanduslikes tingimustes uute kohustuste võtmine käib kindlasti linnale üle jõu, on Hindriks veendunud. “Arendajat see aga ei huvita, tema eesmärk on investeeringult kiire tulu saamine.”
Teine oht on õpiringis osalejate arvates see, et jõe äärde tulevad suvekorterid, kus elatakse vaid kahel kuul ja ülejäänud ajal on aknad pimedad. Fantoomkortereid on Pärnus praegugi rohkem, kui ühe väikelinna turvalisus seda välja kannab.