Euroopa Komisjon tunnistas lõppeval nädalal, et Euroopa Liidu kriisiriigid Kreeka, Itaalia, Portugal, Hispaania ja Belgia ei tule eelarvepuudujäägi vähendamisega toime. Täitmata jäävad nii 2012. kui 2013. aastaks seatud eesmärgid. Seega pole lähiaastatelt midagi head oodata, seda enam, et Euroopa riikide majanduskasvgi taandub minimaalseks.
Selleks, et lahendada riikide majanduslikke probleeme, on vaja poliitilist selgust. Kreeka otsustas panna kitse kärneriks ehk Euroopa Keskpanga endise asepresidendi Lucas Papademose peaministriks. Loodetakse, et asjatundjana kõrgelt hinnatud, kuid üldiselt varju hoidnud Papademos veenab ELi ja rahvusvahelist valuutafondi andma Kreekale kaheksat miljardit eurot, mida hädasti tarvis läheb.
EL omakorda on küsinud Kreeka valitsuselt parteideülest kinnitust, et asutakse tööle võla vähendamise nimel. Papademos peab läbi suruma rängad kokkuhoiuplaanid, mis kivistki vee välja pigistaksid. Otsuseid oodatakse ka Itaalialt.
Ühel hetkel tundus, et ega suurt midagi enam päästa ole. Kreeka kukub euroalast välja ja mustad pilved tihenevad Itaalia kohal. Sellegipoolest kinnitas Saksa kantsler Angela Merkel, et nende eesmärk on rahaliidu säilitamine. Kreeka vastne valitsusjuht lisas omalt poolt, et vaid olemine eurotsoonis garanteerib Kreeka rahalise stabiilsuse.
Euroopa Komisjon lükkas tagasi igasuguse kahekiiruselise ELi idee, hoiatades euroliitu killustumise eest. Ühesõnaga: ELi tipud on kinnitanud soovi säilitada nii majanduslik-poliitiline kui rahaliit.
Eesti peab nutuses seisus Euroopas säilitama eelarve konservatiivsuse, et mitte sattuda rahanduslikku Maelströmi.