50 aastat tagasi: kuidas Eestis üleliidulisest koolivormist lahku löödi

Kalev Vilgats
, Pärnu Postimehe arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu V kaheksaklassilise kooli IIa klass koos klassijuhataja Laine Pärgiga 1975. aasta kevadel. Kõigil on seljas 1968. aastal kehtestatud pidulik koolivorm.
Pärnu V kaheksaklassilise kooli IIa klass koos klassijuhataja Laine Pärgiga 1975. aasta kevadel. Kõigil on seljas 1968. aastal kehtestatud pidulik koolivorm. Foto: Erakogu

Lähiajaloos on olulisi sündmusi, mis meelitavad hälbima selle lehekülje tavapärasest ajateljest 1998–2018. Eestlastele oluline oli üldhariduskoolides uue koolivormi kehtestamine, selles mindi kooli 1. septembril 1968. Poole sajandi möödumine sellest sündmusest on õigustus ajatelje jõnksule.

Juba 19. detsembril 1967 kiitis Eesti NSV haridusministeeriumi kolleegium heaks uue vormiriietuse üldhariduslikele koolidele. Üleminekut lubati lahkelt järk-järgult ja varasemat koolivormi võis kanda, kuni see on kasutuskõlblik. Reaalsuses ei tähendanud see midagi, sest isegi kui koolivorm õppeaasta üle elas, oli järgmiseks sügiseks koolilaps sellest välja kasvanud.

Miks otsustas Eesti üleliidu­lisest vormist, mis koolipoistele tähendas tumesinist või musta ülikonda, tüdrukutele valge kraega pruuni koolikleiti, millel pidulikel puhkudel kanti veel valget põlle, lahku lüüa, ei ole siinkirjutajale teada. Kaasaegsed arvavad, et see oli toonase haridus­ministri Ferdinand Eiseni (1914–2000, haridusminister 1960–1980) ­algatus. Teda tunti eestimeelse haridus­juhina.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles