Täna pärastlõunal Pärnus kohtunud Tallinna linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart ja Pärnu linnapea Romek Kosenkranius pidasid vajalikuks arutelu turismimaksu otstarbekuse üle.
Kõlvart ja Kosenkranius soovivad arutelu turismimaksu üle (1)
11. september 2018, 19:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõlemad omavalitsusjuhid tõdesid, et kohalikele omavalitsustele on jäetud liiga vähe võimalusi rahakotti ise täita. Suuremate omavalitsuste eelarvesse toovad veidi lisatulu parkimistasu ja reklaamimaks, kuid peamiselt sõltutakse ikkagi üksikisiku tulumaksu protsendist, mida riik on valmis omavalitsustele andma.
“Isegi uued poliitilised jõud peavad omavalitsuste autonoomia suurendamise all silmas üksnes tulumaksu protsendi suurendamist,” ütles Kosenkranius.
Kõlvart on taas esile tõstnud turismimaksu teema, mida ükski omavalitsus praegu ei saa kehtestada. Kosenkranius meenutas, et turismimaks oli Pärnus viimati jutuks lennujaama ülalpidamiskuludest rääkides.
Tollaste arutelude käigus leidsid ettevõtjad, et turismimaks vähendaks hotellide külastatavust, kodumajutused seda ei maksaks ja maksu võiks kasutada sihtotstarbeliselt. Kui lennujaam enam tuge ei vaja, tuleks seda ettevõtjate hinnangul kasutada turismi edendamiseks.
Kõlvart sõnas, et samasugused argumendid on ettevõtjatel Tallinnas. “Samal ajal ei tasu unustada, et kohalikud elanikud osalevad maksude kaudu keskkonna loomises, aga turistid ei osale,” ütles Kõlvart.
Kodumajutus vajaks Kõlvarti jutu järgi nagunii kontrolli alla saamist. Riik võiks olla sellest huvitatud ka tulumaksu, mitte üksnes turismimaksu pärast.
“Turismimaks on kahes kolmandikus Euroopa riikides, sellest suvest näiteks Vilniuses. Ei saaks öelda, et Vilnius on suurem turismi Meka kui Tallinn,” kõneles Kõlvart.
Kõlvart nõustus, et turismimaksu tuleks kasutada sihtotstarbeliselt. Tema hinnangul võiks kulutada 50 protsenti kogutavast rahast keskkonna uuendamiseks, nagu näiteks avalikele tualettidele, 30 protsenti linna reklaamimiseks väljaspool Eestit ja 20 protsenti rahvusvaheliste ürituste linna toomiseks. “Ettevõtjad saavad viit-kuut üritust aastas rohkem, kust neile raha tuleb,” sõnas Kõlvart.
Mõlemad omavalitsusjuhid leidsid, et turismimaks peaks olema võimalus, mitte kohustus. Kohapealsete arutelude tulemusena jõutakse otsuseni selle otstarbekuses, suuruses ja kasutamises. Samuti võiks uuest maksust varakult teada anda ja kehtestada see etapiti, jättes ettevõtjatele aega muutustega kohaneda.
Kõlvart rõhutas, et kõige tähtsam on algatada arutelu. Tallinna linnavolikogu kavatseb korraldada 23. oktoobril Tallinna Kultuurikatlas visioonikonverentsi, kus välispartnerid jagaks kogemusi ja kohalikel oleks võimalus turismimaksu poolt- ja vastuargumente esitada. Kutse konverentsile sai Pärnu linnapeagi.