Via Baltica ja tuim ametnike keel

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Alla kümnekilomeetrine jupp neljarealist Via Balticat ei vähenda maantee liiklustihedust, kuid keerab peapeale inimeste elukorralduse.

FOTO: Urmas Luik

Via Baltica ehk põhimaantee number neli Tallinn–Pärnu–Ikla suvepealinnast 9,6 kilomeetri pikkuse lõigu lõunanaabrite suunas neljarealiseks ehitamise põhiprojekti kooskõlastuste ja arvamuste koondtabelit lugedes hooman ametnike tuima keelt. Seadustele viidates sõidab suurprojekt läbi koduhoovide ja tükeldab kinnistuid.

Peagi saab kümme aastat ajast, mil Pärnu maavalitsus nimetatud põhimaantee teemaplaneeringu algatas. Maavalitsusest ja -vanemast räägime minevikus ja elu areneb. Kaks korda ei saa samasse jõkke astuda, sest vesi ju voolab ja on pidevalt uus. Nii on alla kümne kilomeetri pikkuses Pärnust Uulu sillani liiklusohutuse nimel maksumaksja rahaga laiendatud ristmikke. Osaühing Pärnamäed on paigutanud sadu tuhandeid eurosid Reius riigimaantee ümberehitusse ja parkla rajamisse. Aga võtame järjekorras.

Tagasi üles