Tasuta ühistranspordi käivitumine tänavu 1. juulist on olnud viimase poolaasta üks kuumemaid teemasid, mis oli jutuks igal rahvakogunemisel, meediaväljaanded võtsid selle pideva vaatluse alla, ja näis, et igal inimesel on arvamus, kas, kui palju ja kuidas maakondlikku ühistransporti kasutatakse. Kriitikute peamine seisukoht oli see, et tegelikkuses ei kasuta keegi seda transpordiliiki, keegi ei vaja soodsamat sõitu ja sõidu hind ei kuulu inimeste prioriteetide hulka. Sellest ka loogiline järeldus, et kui tasuta sõit viimaks rakendub, ei näe me mingeid kasvunumbreid.
Tellijale
Ühistransport vajab asjalikke arendajaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimesed kuud piletita sõitu on läinud linnutiivul ja oleme kätte saanud esmase statistika juuli ja augusti kohta. Maanteeameti andmetest selgub, et võrreldes tänavust juulit eelmise aasta sama perioodiga on sõitjate arv kõigis tasuta ühistranspordiga maakondades kasvanud vähemalt 20 protsenti, välja arvatud Läänemaal, kus ühistranspordi kasutajate arvu langus on peamiselt tingitud haldusreformi järel Pärnumaaga liitunud valdade eemaldumisest. Mõnes piirkonnas on kasv koguni üle 50 protsendi.