Tikud, sool ja kalender 5.

Olaf Esna
, bibliofiil
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saksa okupatsiooni lõpuaasta ja nõukogude okupatsiooni algusaastate seinakalendrid telliti tuntud kunstnikelt. Kalendrid Olaf Esna erakogust.
Saksa okupatsiooni lõpuaasta ja nõukogude okupatsiooni algusaastate seinakalendrid telliti tuntud kunstnikelt. Kalendrid Olaf Esna erakogust. Foto: Mailiis Ollino

Ülemöödunud sajandil oli kalendritel peale teatmelise ja prakti­lise teabe kättesaadavaks tegemise teinegi roll: olla rahvaraamat ja teatmik. 20. sajandil langes see ülesanne ära tänu kirjastustegevuse ja ajakirjanduse arengule. Ainult mõni spetsialiseerunud kalendrisari jäi ellu. Näiteks “Meie Matsi tähtraamatu” traditsioone järgides ilmub tänapäevani “Kalender-teatmik”.

Kalendreid oli kirev perekond ja raamatkalendrite kõrval laua-, tabel- ja seinakalendridki. Seinakalendritegi traditsioon ulatab 19. sajandisse. Nii kirjutas August Busch (1868–1922, tema kulul ja toimetamisega ilmus J. V. Jannseni asutatud Eesti Postimees ­Tallinnas 1894–1905) järgmist: “Eesti Postimehe seinakalender on viies eralisa, mis Eesti Postimehe lugejad igal aastal hinnata kaasa saavad. Et kuupäevad alati kergesti näha oleksivad, selleks ilmub seinakalender, kus ka veel laatade pidamise päevad ning päeva (päikese)tõusu ja looja­mineku ajad üleval on.”

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles