Läinud nädalal avaldas Pärnu linnavolikogu reformierakondlasest liige Andrei Korobeinik Eesti Päevalehes polemiseeriva artikli “Kas Reformierakond on valmis saanud?”, milles leidis, et kui sotsiaalpopulistlikuks muutunud erakond ei naase liberaalsete juurte juurde, võib ta niisama hästi pillid kotti panna.
Andrei Korobeiniku ja Reformierakonna teed võivad lahku minna (1)
Pärnu Postimehele ütles Korobeinik, et on mures pikaajalise strateegia puudumise pärast. Reformierakonnal pole visiooni, mis juhtub kümne aasta pärast.
“Just Reformierakond peaks Eestis olema strateegiline mõtleja. Võiks olla kaasava eelarve variant, et inimesed saaksid otsustada, kuhu läheb näiteks 0,5 protsenti riigieelarvest. Saaks valida olemasolevate projektide hulgast, kas Tallinna–Pärnu või Tallinna–Tartu maantee neljarealiseks,” selgitas Korobeinik.
“Regionaalpoliitikas pole häid plaane, miks inimesed ja firmad peaksid tahtma tulla regioonidesse. Kui kõigile tahetakse tagada 500 eurot maksuvaba miinimumina, siis tegin ettepaneku mõelda, kust tuleksid selle katteks vajalikud 200 miljonit eurot. See kindlasti lõpeb mingi uue maksuga, aga sellest peaks rääkima enne, mitte pärast valimisi,” oli Korobeinik kriitiline. Ta tõi näite eelmisest korrast, kui jutt oli lastetoetuse kasvust ja raha selleks taheti saada majutusasutuste käibemaksu tõstmisest. “Poolikuid plaane pole mõtet teha, alati peab mõtlema, kust tuleb rahaline kate,” kordas Korobeinik.
Korobeinikult pärineb sotsiaalmaksu lae ettepanek. Need, kes teenivad üle 5000 euro, maksaksid maksu ainult 5000 euro pealt. Sellega tooks tagasi kõrgepalgalised töökohad, mis vahepeal on Eestist välja rännanud. Ettepaneku Reformierakonna programmi jõudmist reformierakondlane ei usu.
Korobeinik on oma erakonna vastses juhatuses pettunud. “Saatsin kevadel oma ettepanekud, arvasin, et uued inimesed juhatuses on teistsugused, aga minu ettepanekutest pole ühtegi, mis läheks programmi sisse,” põhjendas ta.
Mis puudutab riigikogu valimisi, on Korobeinik korduvalt kinnitanud, et kui programm sobib, on ta nõus kandideerima kas või viimaselt kohalt nimekirjas ja ükskõik millises ringkonnas. “Erakond on muutunud,” tõdes Korobeinik. “Kui enamus on praeguse poliitikaga nõus, siis mina esindan vähemust. Kui midagi ei muutu, ei näe ma, kuidas saaksin erakonnale kasulik olla.”
Reformierakonna peasekretär Kert Valdaru nimetas arvamuste mitmekesisust üle 12 000 liikmega Reformierakonnas normaalseks. Lõplik valimisprogramm kinnitatakse aga partei üldkogul jaanuaris. Valimisnimekirju koostab nimekirjatoimkond ja see töö kogu Eestis veel käib. Valdaru ei kommenteerinud kuuldust, nagu oleks Korobeinik olnud huvitatud kandideerimisest Ida-Virumaal.
Küll kinnitas peasekretär, et Korobeinik on lubanud kaaluda erakonnast väljaastumist.