/nginx/o/2018/08/01/11147105t1h7899.jpg)
Tunamullu kirjutas Postimees, kuidas Pärnu haigla juhid tellisid üsna suunatud riigihankega endale küllusliku lisavarustusega uued ametiautod. Eelmistest skandaalidest ei möödunud aastatki, kui juhatuse esimees Urmas Sule sai endale uuema, võimsama ja kenama Jeepi. Seekord riigihanketa, sest uus seadus võimaldab nõnda.
Üks paremini tasustatud haiglajuhte Eestis ja haiglate liidu esimees Sule, kelle igakuine sissetulek jääb 5800 euro juurde, on lasknud raviasutusel oma maasturitega seotud kulud kinni maksta juba vähemalt 2012. aastast, mil ta sai riigihanke tulemusel ametiautoks tuttuue Jeep Grand Cherokee.
«Juhatuse esimees valis endale välja meelepärase auto. Seejärel tuli riigihanke kirjeldus vormistada nii, et ta ka saaks endale just selle masina, mida soovib,» muljetas haigla endine töötaja, kelle ülesanne oli muu seas haigla sõidukite riigihankeid korraldada.
Nii näebki 2012. aastal tehtud ametisõidukite hanke dokumentidest, et haiglajuhi autol pidi olema lisavarustuses kokku 37 elementi (näiteks nahksisu, põrkeraud, 18-tollised veljed, LCD-ekraaniga pardakompuuter, vihmasensor, üheksa kõlariga helisüsteem), samuti pidi sõidukil olema minimaalselt kolmeliitrine mootor, vähemalt 140 kilovatti võimsust ja nelikvedu. Lisaks nõuti autopakkujalt kubatuure, mis lihtsa sõiduautoga ei sobitu.
Lühidalt: haiglajuht vajas töösõitudeks just maasturit.
Hanke tulemusel saigi Pärnu haigla toona liisingusse Jeepi, mille väärtus jäi uuena 50 000 euro kanti (liisinguleping läks haiglale maksma koos käibemaksuga 38 000 eurot).
Postimees on kirjutanud, kuidas Pärnu haigla võttis 2016. aastal liisingusse veel kaks ohtrate lisadega Volkswagen Passat Alltracki.
Toonase hanke käekiri oli eelmisega sarnane. Hankedokumentides oli näitena lingitud just Volkswagen Passat Alltrack ning nimetatud mudelile viitasid kõik välja toodud tehnilised tingimused (sealhulgas kurikuulus kokkuklapitav elektriline kärukonks). Arvestades seda, et hange lõppes just Volkswagen Alltrackide soetamisega ning muud võimalust ei paistnudki, võib oletada, et tegu oli suunatud hangetega.
Uued autod said toona endale teised juhatuse liikmed Veiko Vahula ja Jan Põlluste.
Eelmiste skandaalide varjus hakkas Sule esimese Jeepi liisinguleping 2017. aasta kevadel läbi saama. Riigihankega uue samasuguse soetamine võinuks talle taas kaela tuua ajakirjanduse ja avalikkuse kriitika.
Haigla viivitas uue auto ostmisega, sest peagi saabus valitsuselt päästerõngana uus seadus, millega tõsteti mullu septembrist lihthanke piirmäär 10 000 euro pealt 30 000 peale. See tähendas, et vara võivad riigi- ja omavalitsuste asutused soetada avaliku hanketa, kuni selle väärtus jääb alla 30 000 euro. Piirmäärale lisandub käibemaks, seega sai Sule endale uuel aastal sõiduki valida hinnaga kuni 36 000 eurot.
Peagi ilmus ta tööle Jeep Grand Cherokee uuema mudeliga.
Hoolimata sellest, et ka riigihanketa tuleb küsida vähemalt kolm pakkumist eri ettevõtetelt, leidis ta sellisel viisil masina, mis on sama marki, sama värvi, kuid võimsam ja uuem. Sõiduk toodi kohale Saksamaalt. Tõsi, 36 000 euro eest enam tuttuut masinat ei saa – tuli valida 2015. aasta väljalase.
Kuna märget selle kohta hangete registrisse ei jäänud ning auto on ka sama numbrimärgiga, oli tehingut keeruline tähele panna ning uue auto soetamine jooksis näiteks ka haigla nõukogu radari alt läbi.
Pärnu haigla nõukogu eelmine juht Enn Raadik ei teadnud juhatuse esimehe uuest autost midagi. Samuti polnud uue Jeepi liisingusse võtmisega kursis 2018. aastal ametisse asunud nõukogu liikmed ja esimees Ago Altjõe, kuni see ühel koosolekul juhuslikult jutuks tuli.
Kui inimesele on ette antud mingi summa ja ta selle piires toimetab, siis ei ole ju mingit vahet, kas tal on roosa või sinine auto. See pole ju teema.Pärnu haigla nõukogu esimees Ago Altjõe
«Minu teada polegi vaja meilt luba küsida,» kostis Altjõe. «Autode hankimise kord on kehtestatud ja selle korra järgi ongi toimetatud.»
Juriidiliselt on kõik korrektne. Sule sai soetada haigla eelarvest endale uue maasturi kellelegi aru andmata ning 2000. aastast pärit sihtasutuse põhikiri (mida Pärnu linnavalitsus lubas skandaalide valguses kaasajastada, ent pole seda teinud) ning autode hankimise kord annavad selleks vabad käed.
Postimehe teada seisneb autode hankimise põhimõte Pärnu haiglas selles, et järgmine liisinguleping ei tohi olla eelmisest kallim.
«Mina ei pööra sellele tähelepanu, millega keegi sõidab. Kui inimesele on ette antud mingi summa ja ta selle piires toimetab, siis ei ole ju mingit vahet, kas tal on roosa või sinine auto. See pole ju teema,» rääkis nõukogu esimees.
Seda, et Pärnu haigla juhatuses käivad asjad veidi teistmoodi, kinnitab olukord ülejäänud haiglates.
Kulu juhatuse ametiautodele on enamikus raviasutustes – sealhulgas suurimates – ümmargune null. Haigla juhatus kasutab eraautosid ja maksab ise enda sõidud kinni näiteks Tartu Ülikooli kliinikumis, Põhja-Eesti regionaalhaiglas, Ida-Tallinna keskhaiglas ja Raplamaa haiglas.
Põlva haiglas on kolme juhatuse liikme kulu autodele aastas umbes 8000–10 000 eurot ning erandina kasutab näiteks Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere haigla kulul ametiautot, mille liisingulepingu hind on koos käibemaksuga ligi 24 000 eurot. Võrdluseks: Pärnu haiglajuhtide liisingulepingud tähendavad koos käibemaksuga haigla eelarvest ligemale 80 000-eurost väljaminekut, lisaks kütusekulu.
Kütust kulub aga palju. Eelmise autoga läbis Sule viie aasta jooksul enam kui 218 000 kilomeetrit ehk ligemale 3600 kilomeetrit kuus, mis teeb päevas enam kui 100 kilomeetrit. Juhatuse esimees sõidab seega rohkem kui näiteks haigla väikebuss, millega haigla töötajaid ja patsiente veetakse.
Pärnu haigla pressiesindaja Eda Amuri väitel kulub raviasutuse juhtide autode kütusele ja rendile igal aastal umbes 16 680 eurot. Samas ei arvestanud ta sellesse arvutuskäiku näiteks kindlustust ja erisoodustusmaksu.
Kas saaks ka odavamalt? Altjõe sõnul on tööandja (Pärnu linnavalitsus ja nõukogu) ning töötaja (haigla juhatuse esimees) töötingimused juba kokku leppinud. Keegi neid muutma ei tõtta. «Kui keegi tõstatab teema, et see võiks olla kuidagi teistmoodi, siis tuleks asuda tingimuste osas läbi rääkima, aga seni pole otsustatud seda teha,» kostis Altjõe.
Postimehe andmeil on juhatuse autode kasutamise korda koosolekutel kritiseerinud mõni nõukogu lihtliige, kes sooviks juhtidelt kulukad autod käest ära võtta, kuid liikmetel ei ole võimalik oma meelestatust kommenteerida, sest neil on lepingu järgi keelatud ajakirjandusega rääkida. Pealegi on nad nii või naa vähemuses.
Sule viibib praegu lähetuses, mistõttu vastas temale saadetud küsimustele haigla kantselei juhataja Ene Mironenkov, kelle sõnul on juhatusel vaja ametiautosid, sest tööd on vaja teha ka Pärnust eemal. «Juhatuse esimees vajab ametiautot seoses tervishoiupoliitikasse ja haiglate liidu tegevusse panustamisega,» kostis ta küsimuse peale, miks on Sulel tarvis just võimsat maasturit. Nagu Altjõe, viitas ka Mironenkov sellele, et nõukogu on seadnud autode soetamise maksumuse ülempiiri, mida juhatuse esimees ei ole uue auto ostmisel ületanud.
Riigikontrolli vanemaudiitor Ingrid Hindrikson ütles, et ametiautode hankimise kord võiks Eestis ühtlustatud olla ja sellele on riigiasutus ennegi tähelepanu juhtinud.
«Autoostule tuleks läheneda ennekõike vajaduse põhjal ja määratleda, milliseid funktsioone peaks sõiduk täitma,» kostis ta. Küsimustele Pärnu haigla kohta vastas Hindrikson, et autode kasutamine sihtasutuses on raviasutuse pidaja ehk omavalitsuse pädevuses.