Pärnu ühisgümnaasiumi külastasid nelja maa õpetajad, et kokku võtta kaks rahvusvahelise projekti aastat ja panna paika tulevikuplaanid. Võõramaalastele tutvustati meie kultuurigi. Enim pani külalisi imestama, kuidas maa ja rahvas on pidanud palju kordi otsast alustama, millest hoolimata on inimesed elurõõmsad ja külalislahked.
Selleks, et külalised mõistaksid, kellena ja kuidas tunnevad end tänapäeva eestlased, missugune on meie kokkupuude immigratsiooniga, mida mõistame vabaduse ja sallivuse all, läbiti Pärnus kultuuri ja ajalooga seotud rada aardejahi vormis. Samuti külastati muuseume nii kodulinnas kui mujal, väisati pealinnas Prantsuse instituuti ja sõideti Pärnumaa siidritallugi.
Pärnu ja Eesti eri kultuuride ristumiskohaks olemisest õppimist ja selle positiivses mõttes ära kasutamist rõhutas 24. septembril Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, kes kohtumisel tõstis esile, kuidas püüab linn tagada hariduse ja huvitegevuse mitmekesisuse ja kättesaadavuse eri huvigruppidele, panustab tervisliku elukeskkonna loomisele.
Õpetajad olid vaimustatud, et Kosenkranius võttis partnerid vastu linnavalitsuses, kus tutvustas Pärnu ajalugu ja eripärasid. Meer rõhutas, et vana hansalinnana on Pärnus alati koostööd hinnata osatud ja seepärast on niisugused rahvusvahelised haridusprojektid tänuväärsed ettevõtmised.
Pärnu ühisgümnaasiumi projektijuht ja prantsuse keele õpetaja Liis Raal-Virks märkas taas, et väliskolleegidele avaldas muljet meie peaaegu paberivaba e-valitsemise vorm, kõikjal kättesaadav internetiühendus ja see, et puhtad on nii kooli seinad kui lauad. Küprose õpetaja Nadina Thalassetit liigutas see, kuidas õpilased üksteisega arvestavad. Küsinud õpilastelt, miks koolis kõik nii vaikne on, olid need seletanud, et nii on neil, kes tahavad õppida, lihtsam keskenduda.
“Viiepäevasel külastusel näitas end Eesti ilmgi,” muigas hispaania ja emakeele õpetaja Kersti Jürgenson. Tormi ja vihmaga vahelduv päike andis hea tausta kohalikust arusaamiseks: toitvad, naturaalsed ja nendele uued maitsed tekitasid nii äratundmist kui üllatust. Prantslasi üllatas see, et kuigi nõukogude aeg on mõjunud väga rõhuvalt, armastavad inimesed nõukogudeaegseid roogi poemaiustustest koolis pakutavate magustoitudeni.
Kohtumine toimus 24.–29. septembril kolm aastat kestva Erasmus+ projekti “Les crayons de couleurs européens. Dessine-moi “Une” Europe” (tõlkes “Euroopa värvi pliiatsid. Joonista mulle “üks” Euroopa”) raames. Pedagooge tuli Eestisse nii Küproselt, Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Portugalist. Novembri alguses võõrustab gümnaasium taas Küprose õpetajaid ja õpilasi.