Avo Keel pärast kahte kaotust: Kõik oleme õnnetud, ega ma üksi ole

Avo Keel ei mäleta, et ta oleks oma treenerikarjääri jooksul alustanud hooaega kahe kaotusega. Foto: Mailiis Ollino

Legendaarne mängumees ja treener Avo Keel tähistas üleeile 56. hällipäeva. Pärnu Postimees röövis Pärnu võrkpalliklubi lootsilt sel tähtsal päeval kümmekond minutit, et pärida aru tavatu olukorra kohta: miks haigutab tiimil, kes muidu vaid võite tunnistab, kahe mängu järel tabelis ümmargune null?

Pärnakad võitsid kontrollturniiri kodulinnas ja Võrus ning Tartust naasid hõbedaga. Selg tehti prügiseks tiitlikaitsjaist saarlastelgi. Kõik pidanuks justkui parimas korras olema.

Möödunud nädalavahetusel hakati aga punktide peale mängima ja Pärnu võrkpalliklubi sõitis külla lõunanaabritele, kes valas kaela kaks pangetäit külma vett: peamiselt koolipoistest koosnevalt Daugavpilsit tuli laupäeval vastu võtta kaotus 1:3 ja märksa kõvemalt Jekabpilsilt päev hiljem 2:3.

Esiti soovin teile palju õnne sünnipäevaks!

Aitäh!

Teie hoolealused vist ei teadnud nädalavahetusel, et teil on tähtpäev tulekul.

Ma arvan sama, et see oli teadmatus. Eelmisel aastal oli üks mäng Tartuga just mu sünnipäeval. Siis nad said eelmisel päeval teada ja korraliku kingituse teha.

Mis siis seekord ikkagi juhtus?

Meil ei õnnestunud absoluutselt mitte midagi. Me nagu kuidagi... Kõik oleme õnnetud, ega ma üksi ole. Ma arvan, et mängijad on täpselt samamoodi või veel rohkem õnnetud.

Eks see lähe kuhugi psühholoogia valdkonda, mis juhtus. Kontrollturniirid ei ennustanud absoluutselt selliseid asju. Kui me siin Pärnus mängisime oma turniiri, siis nädalaga ei ole võimalik oskusi ära kaotada! Seal (Lätis, M. P.) tekkisid igaühel teatud väiksemad või suuremad pinged, millega ei saadud hakkama. See ongi lühike ja arvan, et kõige õigem seletus.