Mihkel Servinski: Statistika ütleb otse

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mihkel Servinski.
Mihkel Servinski. Foto: PP

Arvandmeid koguv ja uuriv teadus, nagu statistika seda on, väljendab üheselt mõtlemapanevat tõsiasja Eesti rahvastiku vähenemise ja vananemise kohta. Aastate 2000 ja 2010 võrdluses suurenes rahvaarv vaid Harju maakonnas ning vähenes suhteliselt kõige rohkem Viljandi, Jõgeva ja Järva maakonnas.

See teadmine annab aluse, millelt kavandada nii riigi kui maakonna tegevust, tõdesid Pärnumaa arendusjuhid, keda ärgitas tegelikkuse peeglisse vaatama ja järeldusi tegema statistikaameti peaanalüütik Mihkel Servinski. Väitega, et rahvastikust rääkides pole põhiküsimus vananemine, vaid see, kas tööd jätkub.

Millisena paistavad Pärnu maakond ja meie omavalitsused üleriigiliselt rahvastiku andmeid kõrvutades?

Pärnu maakonna ja Eesti riigi rahvaarv on muutunud üsna ühtemoodi, vähenemise suunas. Mõnes Pärnumaa omavalitsusüksuses on rahvaarv kasvanud, suhteliselt kõige rohkem Sauga vallas. Statistiliselt on rahvaarv oluliselt suurenenud Kihnuski, aga tõenäoliselt pole tegemist alaliste elanike arvu kasvu, vaid sellega, et alaliselt mandril elavad inimesed on end saarele sisse kirjutanud. Eks tõde selgu peagi algava rahvaloenduse käigus.

Rahvusvahelistes võrdlustes on suund sellele, et linnadena käsitletakse üha suurema rahvaarvuga kogumeid. Võib juhtuda, et kahaneva rahvaarvuga Pärnut ei saa enam linnaks lugeda. Eesti kontekstis jääb Pärnu linnaks ilmselt üsna pikaks ajaks.

Aga usk paremasse tulevikku?

Kui pidada parema tuleviku sünonüümiks kasvavat rahvastikku, siis minul küll Eestisse usku ei ole. Küll usun, et kahaneva rahvastikuga riigiski võib elujärg paremaks minna. Tuleb vaid leida sobivad arengumudelid.

Võtame näiteks vananemise ja sotsiaalsüsteemi krahhi jutud. Arvutame Eurostati rahvastikuprognoosi alusel, kui palju tuleb ühe tööealise kohta mittetööealisi inimesi Eestis 2060. aastal. Kui tööiga jääb praegusele tasemele, siis näitaja kasvab oluliselt. Kui koos inimese elueaga tõuseb ka tööiga – arvutustes 64 aastalt 74ni –, siis vaadeldav näiteja, võrreldes praegusega, ei kasva. Kümne aasta tööea tõus pole laest võetud, sest prognoosi kohaselt tõuseb Eesti meeste sünnimomendil ees ootav eluiga aastaks 2060 praegusega võrreldes 12 aastat ja naistel kaheksa aastat. Kindlasti ei möödu need juurde tulevad aastad tilgutite all.

Palju töökaid ja elujõulisi Eesti peresid elab mujal riikides ja väljarännanute arv on erinev. Kas meie valitsusel poleks viimane aeg seda suundumust pöörata?

Minu arvates on väljaränne Eestis suur probleem. Statistika ei suuda praegu tõesti väga täpselt öelda, kui palju neid väljarändajaid on, aga kindlasti piisab sellest täpsusest, et probleemi tunnistada. Kuid väljarände vähendamine ja selle trendi muutmine on teoreetiliselt lihtne ja praktiliselt väga keeruline ülesanne. Võtmeküsimus on töö. Kui on sobivat, huvitavat, tasuvat tööd, tulevad inimesedki. Sellise tööga kindlustamine on väga keeruline. Võime terve New Yorgi kleepida täis plakateid “Talendid koju!”, aga kui Eestis sobivat tööd ei ole, ei tulda ikkagi.

Mulle tundub, arvestades Eesti väiksust, et üldise kampaania asemel oleks otstarbekam suunata tegevus konkreetsetele inimestele ehk viia ellu tulevase rahvaloenduse mõte “Igaüks loeb!”.

Maakondade arengukavad vaatavad aastasse 2030 ja kaugemale, visionäärid räägivad sel teemal nii, nagu oleks tegemist selgeltnägijate kokkutulekuga.

Statistika on olemuselt tahavaatepeegel. Inimene aga huvitub sellest, mis tuleb. Minevik ja tulevik on omavahel tihedalt seotud. See, kas tulevikuvisioon on ainult heleroosa unistus või ei, sõltub üsna palju sellest, kuidas suudetakse reaalsusega arvestada. Arengukavu saab koostada hästi, aga sageli koostatakse neid halvasti. Pärnu maakonnas on minu arvates arengu kavandamisega tehtud tõsist tööd. See on andnud tulemusi, sest võrreldes paljude maakondadega, on siin statistilised näitajad mitmeski valdkonnas paremad.

Mida paremini suudame asju ette näha, seda parem. Demograafilise arengu suundi tuleb kindlasti arvestada. Lahendada küsimus, kuidas saada hakkama kahaneva tööjõuga. Inimene indiviidina liigub töö juurde, mitte vastupidi. Võime maale ehitada uhkeid kooli- ja kultuurimaju, aga need jäävad tühjaks, kui pole inimesi neid kasutamas. Ja inimesi ei ole siis, kui pole tööd. Veidi “nokk kinni, saba lahti” olukord, aga nii see on.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles