Kiire elutempo korral aitab topeltdoos teadvelolekut

Karoliine Aus
, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jooga harrastamine on üks teadveloleku tahkudest. Jooga juhendaja Triin Feofanovi rasedus ei tõmmanud meelerahutrennile kriipsu peale.
Jooga harrastamine on üks teadveloleku tahkudest. Jooga juhendaja Triin Feofanovi rasedus ei tõmmanud meelerahutrennile kriipsu peale. Foto: Karoliine Aus

Mõiste “teadvelolek” ehk ärksameelsus, meeleteadlikkus (ingl k mindfulness) hakkas Eestis levima umbes kuus aastat tagasi. Psühholoog Kairi Koppel ütleb, et tegu ei ole vastse leiutisega. “Mindfulness ei ole sugugi uus, vaid üpris iidne elamise kunst, mida idamaades on viljeldud tuhandeid aastaid. Näiteks on see mõttelaad omane budismile.”

“Kui võtsin oma tegevuse algusaastal ettevõtetega ühendust, suhtuti mindfulness’i veel suuresti kui uhhuu-teadusesse,” nentis psühholoog ja olevikuterapeut Helena Väljaste. Viimase paari aastaga on asjalood muutunud: ettevõtted tunnevad üha suuremat huvi ja vajadust oma inimeste vaimse tervise toetamise vastu, nähes teadvelolekut siin tõhusa tööriistana.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles