/nginx/o/2018/10/10/11486564t1hb62b.jpg)
Jüri Jaanson on sõudnud kuuel olümpial ja neist kahel võitnud hõbemedali. Nüüd käib isa jälgedes tütar Greta. Tõsi, esialgu veel noorteolümpial, kus ta saavutas pronksi.
Noorteolümpial pronksi võitnud Greta Jaanson: See kõik on nii uskumatu!
10. oktoober 2018, 18:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Mu elu unistus on olnud Eesti lippu kanda. See on kõik nii uskumatu! Tulin siia mõttega, et koht esikümnes oleks hea, aga nüüd ma sain medali,” oli noorsportlane vahetult pärast pronksivõitu eufoorias.
I
ga nelja aasta tagant toimuvad noorte olümpiamängud mõlguvad ilmselt paljude noorsportlaste mõtteis. Mõistagi jõuavad sinna vaid vähesed: need, kes põnnist peale armastatud spordialaga tegelnud, usinalt treeninud, võistlustel edu saavutanud ja spordile pühendunud, trotsides valu, higi ja pisaraid. Kuid seda magusam on sammuda tiitlivõistluste avatseremoonial, pisike Eesti lipp käes lehvimas, ja võtta mõõtu maailma parimate eakaaslastega.
Tänavu läks kodumaast linnulennult 13 000 kilomeetri kaugusele end proovile panema rekordarv Eesti noori – 23 –, nende seas kaks pärnakat: sõudja Jaanson ja kergejõustiklane Ann Marii Kivikas.
Vahetult enne tähtsaid võistlusi toimus sõudja tiimis suur muudatus: kauaaegse juhendaja Ingrid Võsu asemel hakkas õpetussõnu jagama ema Tatjana. “Ema käe alla minek tulenes lihtsast vajadusest edasi liikuda. Emaga on treeningplaan teistsugune ja mahud suuremad,” põhjendas Greta.
Reis Argentina pealinna Buenos Airesesse vahepeatusega Frankfurdis vältas ligikaudu 18 tundi, kuid Pärnu sõudeklubi tulevikulootuse sõnutsi möödus see koondisekaaslastega vesteldes kiiresti. Küll kaasnesid lennuga tavapärased mured: kange selg ja jalad. “Aga mitte midagi hullu,” kinnitas tänavu täisealiseks saanud Jaanson.
Suurejooneline avatseremoonia, mis nüüdisaegsete olümpiamängude ajaloos toimus esimest korda linnatänavail, tõi peale 4000 võistleja spordipidu avama ligikaudu 200 000 pealtvaatajat. Tseremoonia jäi Jaansonil poolikuks, kuna järgmine päev hakkasid juba võistlused ja seega pidi ta varem lahkuma. “Kuid see, mida nägin, oli väga muljet avaldav,” kiitis Jaanson.
Võistluste esimene etapp oli pisut tavapäratu, sest kvalifikatsioonis olid kavas tagasipöördega eraldistardid. Pärnakas sai seal kirja 11. tulemuse. Eraldistart selgitas pelgalt eelsõitude koosseisu ja keegi ei langenud veel edasisest konkurentsist välja.
Seejärel sõideti kaks 500meetrist eelsõitu, mis selgitasid, kes pääsevad 16 hulka ehk veerandfinaali. Esimese eelsõidu lõpetas Jaanson nelja seas kolmandana (1.56,88) ja teise võitis (1.53,34), pääse-des üheksandana veerandfinaali.
Kui eelsõitudes jäi Jaanson 1.50 piirist kaugele, siis päev hiljem lükkas Pärnu sõudelootus sisse teise käigu ja võidutses veerandfinaalis ajaga 1.46,83.
Noorsportlase sõnutsi oli veerandfinaal uskumatult lahe ja polnud füüsiliselt isegi väga raske. “Ülimalt hea emotsiooniga sõit, sest nii hea oli näha Eesti lippe ja kuulda toetust omadelt,” jutustas Jaanson vahetult pärast sõitu ja kinnitas, et nägi juba poolel distantsil, et on konkurentidest paadipikkuse võrra ees. “Ma ei suutnud seda uskuda!”
Jaanson kärpis eelsõidu parimast ajast veerandfinaalis umbes seitse sekundit. Suuresti tuli see tänu sellele, et ta sai stardist hästi minema. “Kiired ajad tulenesid allatuulest, mis osutus nendele, kes natuke halvemini aeru käsitlevad, saatuslikuks,” rääkis noorsportlane ja lisas, et sprindidistantsil on kõik vastased ettearvamatud.
Jaanson tuli poolfinaalis teiseks (1.46,13), jäädes alla vaid noorte MMi hõbemedalistile, argentiinlanna Maria Sol Ordasele (1.45,11).
Finaalis tuli ta kindlalt kolmandaks: võidu võttis Ordas, kes sai tulemuseks 1.43,81, rootslanna Elin Lindroth jäi temast maha 0,5 ja Jaanson 2,32 sekundiga. Neljandaks platseerus usbekk Luizakhon Islomova, kaotust võitjale 7,4 sekundit.
