Peaminister ja Keskerakonna tagasi valitud esimees Jüri Ratas võis läinud laupäeval tähistada väikest viisi triumfi. Ennekõike pean silmas triumfi erakonna sees. 984 poolt- ja vaid 20 vastuhäält ainsa kandidaadiga erakonna esimehe valimistel – mida paremat võikski veel tahta?
Ratase selja taga on sisetõmblustest ja leeridesse jagunemisest üle saanud Keskerakond. Tal on põhjust uskuda, et see seltskond annab parima Keskerakonna võimulejäämiseks.
Kongress ise Pärnu spordihallis oli haigutama ajavalt igav ja meenutas parteifoorumeid möödunud aegadest. Korraldustoimkond oli ürituse pisiasjadeni ette valmistanud, dokumente oli nii lihvitud, et delegaatidel ei jäänud muud üle kui viibata mandaadiga.
Parteijuhist peaminister ise on astunud tubli sammu edasi nii kõneoskuses kui veealuste libedate kivide vältimises. Ratase ettekanne oli segu erakonna esimehe aruandest ja valimiskampaania kihutuskõnest.
Kõik, mis kuidagi kõlbas nimetada saavutuste poolel, sai kenasti loetletud. Jäi mulje, et kõik on juba hästi või peaaegu hästi Eesti riigis. Mul jäi täiesti märkamatuks varasematel aegadel lausa kohustuslikuks olnud enesekriitika ja rääkimine “meie ühiskonna elu üksikutest puudustest”.
Ratase ettekanne oli segu erakonna esimehe aruandest ja valimiskampaania kihutuskõnest.
Kalev Vilgats, arvamustoimetaja
Kas Keskerakond on minetanud enesekriitika? Seda asendas eeskätt kriitika opositsioonierakonna aadressil ning Reformierakonna ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna võimaliku koalitsiooni demoniseerimine.
Ometi ei saa eitada, et Ratas tunneb ennast oma rollis kindlamalt kui Kaja Kallas. Kui Reformierakond tahab saata Keskerakonna taas opositsioonipingile, tuleb kõvasti pingutada. Arvan, et kasuks tuleks valitsuses oldud ajal tehtud vigade tunnistamine ja nende parandamise viisi näitamine.
Õige on seegi, et kui mitte arvestada valimisloosungit “Õiglane riik kõigile!”, ei kostnud sõnakestki, millised võiksid olla Eesti järgmised suured arengueesmärgid.
Kuhu peaksime püüdlema, sest õiglane riik kõigile kõlab kuidagi abstraktselt? Teame ju, et õiglus ja õigus on defitsiit iga erakonna valitsuse ajal.