Jana Trink: Noored pered tahavad ennast kuuldavaks teha

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jana Trink.
Jana Trink. Foto: Urmas Luik

Lähtudes tõsiasjast, et noored pered ja nende probleemid on jäänud ühiskonnas üsna tagaplaanile, alustas SA Pärnu Vabahariduskeskus projekti “Noored pered pildile”, et sihtrühma hääl kostaks seadusetegijate ja mõtted otsustajate kõrvu.

Kodanikuühiskonna sihtkapitali toetusega ettevõtmise sihtrühm on Pärnu linna ja maakonna noored pered, kellele sihtasutus korraldab teadmisi avardavaid seminare ja õpitube, kuhu võib tulla lastega, kellele emade-isade õpiajal jätkub eakohast tegevust. Märtsis lõppseminaril on plaanitud asutada noorte perede ühendus.

Noorte perede vajadusi ja ühiskonnas nende osa väärtustava projekti juht on Jana Trink, inglise keele ja muusikaõpetaja, omanimelise erakooli juhataja, Pärnu aasta naine 2003 ning ema ja vanaema, kes tunnetab sihtrühma vajadusi südamega.

Mis oli kõnealuse projekti “Noored pered pildile” alustamise ajend?

Meid ajendasid tegutsema jaanuaris toimunud visioonikonverentsi tulemused ja Pärnu arengukava aastani 2015 koostamine. Pärnu visioon on olla 2015. aastaks turvalise elukeskkonna, konkurentsivõimelise majanduse ja nüüdisaegse taristuga regioonikeskus, omanäoline ja aasta ringi atraktiivne kuurortlinn. Ilus! Aga arengukava lähemal uurimisel ilmneb, et noorte perede probleeme selles ei käsitleta. Näiteks väljendit “noor pere” dokumendis ei esine, sõna “pere” esineb küll 17 korral, aga vaid perearstide temaatikas. Sõna “noor” 71 korral kajastab noorsootööd ja -üritusi, kuid kordagi ei ole see seoses “perega”. See on otsene viide, et noored pered pole pildil.

Nii et püüate oma ettevõtmisega suunda pöörata ja kodulinna arengus tähelepanu keskpunkti laiendada.

Seda ka, aga probleem on laiem. Linnavolikogu juures tegutseb ühenduste ümarlaud, on kitsama liikmeskonnaga ühendusi, kuid ükski neist ei ole mõeldud noortele peredele. See, et noorte perede kohta ei piisa informatsiooni ega ole ülevaadet nende huvidest ega probleemidest, ei tähenda, et neid pole olemas. Irooniliselt võib väita, et pangandus on ainuke sektor, mis näeb noori peresid oma sihtrühma ja pikaajalise partnerina. Kuid juriidilistes dokumentides pole väljendit “noor pere” sõnaselgelt määratletud.

Suurim peresid puudutav organisatsioon Eesti lastevanemate liit keskendub haridusküsimustele ja laste õigustele. Pärnu piirkonna esindaja sõnutsi ei ole kohalikul tasandil tegevust toimunud juba aastaid. Hulgaliselt on ühendusi erivajaduste või eri huvidega inimestele. Kuid pole organisatsiooni, mis väärtustaks perekonda ühiskonna tähtsaima osana.

Statistikaameti andmetel on Pärnumaa elanike keskmine vanus 41,3 aastat. Kui nooremate hääl neist üle kostaks, millest kõneldaks?

Küsisime seda noortelt avaseminari arvamuskohvikus ja nimetaksin mõne asja, millest seni vaid omavahel kõneldakse. Näiteks sellest, et tegevust Pärnus leiab, kuid enamasti ei ole korraldamisel mõeldud lastele. Nenditakse, et kedagi ei huvita, kuidas tulevad toime noored pered, kelle elu sandistab 30–40 aastaks võetud eluasemelaen, mis saab makstud ajaks, kui juba paistavad pensioniaastad. Või kuidas saavad hakkama lapsevanemad, kellel tasuda õppelaenud ja kel pole tööd.

Aga on muresid, millest saab linnas jagu kättevõtmise ja hea tahtega. Näiteks luua suurtes kauba- ja kultuurikeskustes imikute mähkimise võimalused ja mõelda sellele, kuhu ema-isa jooksevad lapsega Munamäelt või mujalt mänguväljakutelt, kui on pissihäda. Jah, pargis võib ju lapse veel kuidagi põõsa varju sokutada, kuid miks meil ei ole laste mänguväljakute lähedal korralikke WCsid?

Mitmel seminaril on osalenud kuulaja ja kõnelejana Pärnu linnavolikogu liige Tatjana Jaanson. Kas tema peab edastama sihtrühma soovid raele?

Mitte ainult. Meie eesmärk on viia noored arusaamani, et isekeskis arutamine ei vii enamasti kusagile. Vaja on ühendust, esindusorganisatsiooni, et igas otsuses, mis Pärnu linnas või mõnes teises omavalitsuses vastu võetakse, arvestataks ka noorte perede huve ja vajadusi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles