Pärnulase ettepanekul vahetati istungi juhataja

Pärnulane Mai Kolossova oli ülemnõukogu liige, kui võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon, millest on kirjutatud tema käes olev raamat. Ta möönis, et taasiseseisvumispäeva, mille osaline ta Toompeal samuti oli, poleks selle deklaratsioonita tulnud. Foto: Mailiis Ollino

Taassünnipäev. Täna 30 aastat tagasi ei olnud 16. novembril sellist nimetust. See oli sombuse hingedekuu tavaline kesknädal, mille muutis erakordseks Toompea saalis peetud ülemnõukogu istung, kus võeti vastu “Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest”. Pöördelisest sündmusest algas eesti rahva juriidiline vabanemine. Trikoloorid lehvisid juba aprillis Tartus muinsuskaitsepäevade ajal. Balti ketini jäi aasta, Eesti taasiseseisvumiseni 20. augustil 1991 kolm aastat.

Pärnus portselanimaalijate seltsi Lüster asutaja ja eestvedaja Mai Kolossova võtab kodus raamaturiiulist 1993. aastal ilmunud kogumiku “Taassünd”, mille kaanepildil on Toompea loss Pika Hermanni torniga.

“Mõnes mõttes väärtustab 16. novembri kuulutamine taassünnipäevaks selle tähtsust nagu 20. augusti tähistamine riigipühana, kuid taas­iseseisvuspäeva ei oleks saanud teha ilma suveräänsusdeklaratsioonita,” möönab Kolossova, kes Toompeal on olnud mõlema ajaloolise sündmuse vahetu osaline.