Konfiskeeritud kokaiinist piisanuks poolele linnale
Täiendatud!

Pärnu maakohus

FOTO: Mailiis Ollino

Pärnu maakohus mõistis üldmenetluses pikaks ajaks vangi kolm meest, kelle valduses olnud kokaiinist võinuks joobe tekitada 22 584 inimesele ehk pea poolele Pärnu linna elanikest.

Kohus määras rühmaviisi narkootikumide suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest Artemi Staritšenkovile üheksa, Kajar Viitkinile seitse ja Jaan Saadile kuus ja pool aastat türmi. Prokuratuur kaalub otsuse vaidlustamist, kuna leiab, et meeste süü suurusele peaks vastama pikem vangistus. Lääne ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kaido Tuulemäe rõhutas, et tegemist oli tavapärasest märksa raskema narkokuriteoga, mille eest on ette nähtud ­kuni eluaegne vangistus.

Pundi ninamees oli Staritšenkov. 

“Mullu oktoobris andis Saat Leedus Šiauliais Pärnu mehele üle kilekoti, mille too pidi Staritšenkovi plaanide ja juhtnööride järgi viima Eestisse Viitkini kätte,” avaldas Tuulemäe. “Et kotis on ligemale kaks ­kilo kokaiini, mille väärtus võib tänavamüügis ulatuda pea 60 000 euroni, kuller ei teadnud.”

Kullerile lubati, et vastutasuks transportimise eest vabaneb ta võlast, mis oli koti sisu väärtusest märksa pisem. “Kuller on narkootikumide suures koguses käitlemises süüdi mõistetud ja tema karistus kilekoti Eestisse toomise eest on kolm aastat reaalset vangistust,” sõnas prokurör.

Kohus tuvastas, et meeste eesmärk oli teenida kokaiini müügiga palju raha.

Politsei nabis Staritšenkovi ja Viitkini kinni mullu 4. oktoobril, Saadi mullu 29. novembril. Nendest kuupäevadest loetakse nende karistusaegade algust.

Kohtumenetluse käigus tegid kaitsjad etteheiteid kriminaalasja kohtueelse menetluse kohta, tuues esile, et üks uurijaid on süüdi mõistetud ametialaste kuritegude toimepanekus ja teine on antud kohtu alla.

Kohtunik Piia Jaaksoo selgitas ­ühes rahvakohtunikega otsust kuulutades, et kohtule pole esitatud ainsatki tõendit, mis näitaks, et kaitsjate nimetatud uurija oleks süüdi mõistetud sellesama kriminaalasja menetlemise käigus toime pandud ametialaste kuritegude eest. Niisamuti ei leiduvat tõendeid selle kohta, et uurija suhtes käiks kohtueelne uurimine või kohtumenetlus kõnealuse kriminaalasja kohtueelses menetluses ametikohustuste rikkumise asjus.

Staritšenkov tegi kohtuistungil korduvalt avaldusi oma õiguste väidetava rikkumise kohta eelvangistuses: kinnipidamistingimused olnud halvad ja ta polevat saanud arstiabi. Jaaksoo sõnutsi polnud õiguste väidetava rikkumise asjaolude väljaselgitamine aga selle kriminaalmenetluse teema. 

“Vahistatu eelvangistuse täideviimist reguleerib vangistusseadus,” rõhutas kohtunik. “Kui vahistatu leiab, et tema õigusi eelvangistuse ajal rikuti, oli tal võimalik oma õigusi kaitsta haldusmenetluse seaduses sätestatud reegleid järgides.”

Kaitsjad küsisid kohtus, kas uurijad on survestanud nende kliente andma menetlejatele soovitud ütlusi. Kohus aga leidis, et tõendina kasutatud isikute ütlused pole saadud menetlusnorme rikkudes. 

Kuigi kohtus ristküsitlemise käigus avaldas nii mõnigi tunnistaja, et tundis ülekuulamisega seotud toimingute ajal survet, kinnitasid kõik, et istungil andsid nad ütlusi nii, nagu teadsid ja mäletasid, ja keegi pole neid sundinud teatud liiki ütlusi andma.

Prokurör taotles süüdistatavatelt ära võetud sularaha konfiskeerimist. Kohtu arvates pole prokurör aga taotlust põhjendanud ega esitanud kohtule tõendeid, mille põhjal saaks eeldada, et isikud on selle raha saanud kuritegelikul teel.

Süüdistatavad olid varem kriminaalkorras karistatud.

Tagasi üles