Kristjan Kaunissaare: Raudteevastane igatseb tagasi 1980ndatesse

Vähemalt ühes on Rail Balticu pooldajad ja vastased üksmeelsed. Kõige enam võidavad projektist pärnakad, kellel muutub mugavaks Tallinnas tööl käia ja tulevad sõiduaja poolest lähemale nii Tallinna kui Riia lennujaam. Pildil Pärnu uue raudteejaama eskiis.

FOTO: Urmas Luik

End majandusteadlasena esitlev Endel Oja avaldas 19. detsembri Pärnu Postimehes arvamust, et progress nimega Rail Baltic (RB) on saatanast ja tuleb peatada. Miskipärast jätab Oja mainimata, et tema viimatised majandusteaduslikud tööd jäävad 1980. aastatesse, mil majandusõpetus tugines marksismile ja leninismile. Praegu teatakse Oja hoopis kui Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aktivisti, kelle seisukohad pole motiveeritud tänapäevasest majanduslikust mõtlemisest, vaid poliitikast.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Oja intervjuud lugedes saab selgeks: klaas pole isegi pooltühi, vaid tilgatu. Kõiki tema valeväiteid ja faktivigu ümber lükates jääks leheruumist puudu, seega keskendun vaid väikesele osale.

Peamisena väidab Oja, et kaupa, mis peaks tooma raudteele majandusliku tasuvuse, ei tule kunagi kusagilt. Oja on siin segi ajanud kaks terminit ja mõelnud ilmselt finantsilisest kasumist, millele tuginedes ei ehitataks eales ühtegi maanteed ega koolimaja. Majanduslik tasuvus on laiem kasu ühiskonnale tervikuna. Kui tuua võrdlus koolivõrgust, ei kahtle tänapäeval keegi, et kooliharidus on igaühe isikliku arengu kõrval riigilegi majanduslikult kasulik. Öeldakse, et iga haridusse pandud ­euro toob riigile pikas plaanis viis eurot tagasi. Samal ajal ei saa kuidagi väita, et inimeste harimine annaks kiiret rahalist tulu, pigem nähakse seda tihtilugu ekslikult suure kulukohana.

Tagasi üles