Maakonnas on antud üle 8000 geeniproovi

Meelis Kalme
, Reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu haiglas saab geeniproovi anda tuleval aastalgi.
Pärnu haiglas saab geeniproovi anda tuleval aastalgi. Foto: Gertrud Alatare

Lõppeval aastal on geenivaramuga liitunud üle 100 000  geenidoonori. Pärnumaalt on geeniproovi andnud üle 8000 inimese. Tulevaks aastaks eraldab riik 2,3 miljonit eurot, et võimaldada varamuga ühineda veel vähemalt 50 000 soovijal.

“Tänaseks on Pärnu haigla koos verekeskusega kogunud 2136 vereproovi ja Port Arturi Apothekas on neid võetud 3133, kokku 5269 vereproovi,” teatas Tartu ülikooli Eesti geenivaramu kommunikatsioonijuht Annely Allik. Sellele lisandub Synlabi Pärnu verevõtupunktis kogutud proovide arv 2959, mis tähendab, et kokku on maakonnas antud üle 8000 geeniproovi.

“Digitaalseid nõusolekuid on praegu Pärnumaalt registreeritud 5654, millele lisandub kindlasti veel töös pabernõusolekuid, mille sisestamine on aeganõudev töö. Rahvastiku osaluse poolest on Pärnu maakond 6,6 protsendi nõusoleku andnutega täiesti võrdne Eesti keskmisega,” lisas Allik.

Rahvastiku osaluse poolest on Pärnu maakond 6,6 protsendi nõusoleku andnutega täiesti võrdne Eesti keskmisega.
Annely Allik

Tänavu on geenivaramuga liitunud 100 000 doonorit. Algavaks aastaks eraldab riik 2,3 miljonit eurot, et võimaldada geenivaramuga liituda veel vähemalt 50 000 inimesel. Projekti järgmises etapis, aastatel 2019–2022 on kavas lõimida geeniandmed igapäevameditsiini osaks, et anda inimestele tagasisidet personaalsete geneetiliste riskide kohta. 

TÜ teadusprorektori Kristjan Vassili sõnutsi on ta äärmiselt uhke, et ülikoolile seatud eesmärk koguda nii lühikese ajaga geenivaramusse 100 000 uut doonorit sai täidetud enne aasta lõppu.

“See on suur töö, mis on tehtud, aga lai tööpõld ootab veel ees. Järgmisel aastal jätkub geeniproovide kogumine ja oluliselt suurem roll saab olema IT-arenduste väljatöötamisel, et geeniinfo jõuaks arstide ja patsientideni. Ülikool panustab siin kindlasti oma parimate teadlastega,” kinnitas Vassil.

Geenivaramu juhataja professor Andres Metspalu tänab kõiki geenidoonoreid suure usalduse eest. “Kutsuda ja kaasata üheksa kuuga 100 000 inimest geenivaramuga liituma oli monumentaalne ülesanne ja aasta tagasi paljud kahtlesid, kas see on üldse võimalik. Mina olin oma töötajates kindel ja usaldasin Eesti inimeste positiivset suhtumist,” rääkis Metspalu.

Mina olin oma töötajates kindel ja usaldasin Eesti inimeste positiivset suhtumist.
Andres Metspalu

Metspalu rõhutab, et tegemist oli suure riikliku projektiga, mille eesmärkide elluviimisel tuleb eriline tänu öelda eraettevõtjatele, kes õla alla panid ja aitasid geenidoonorluse inimeste lähedale viia. “Kui kõikide haiglate peale kogusime 30 000 geeniproovi, siis Synlabi laborites võeti aasta jooksul 40 000 uut geenidoonorit ja Apotheka apteekides, mis liideti projektiga alles sügisel, koguti paari kuuga lausa 28 000 geeniproovi,” ütles Metspalu. 

Geenidoonoriks saab hakata apteekides veel selle nädala lõpuni ja uuel aastal valitud kohtades alates 7. jaanuarist. Haiglates ja Synlabi laborites jätkub kogumine tavapärastel aegadel muudatusteta. Verevõtukohtade nimekirja koos vastuvõtuaegadega leiab projekti veebilehelt. Samas keskkonnas saab digiallkirjaga kinnitada nõusolekut projektiga liituda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles