Stevia glükosiidid – uus magusaine Euroopa turul

Tiiu Liebert.

FOTO: Toomas Huik/Postimees

Teadlikud loodustoodete tarbijad on proovinud nii ökopoodides saadavaid stevia ehk Paraguay suhkrulehe ekstrakte, tilku, pulbrit kui üritanud ise suhkrulehte kasvatada.

Pärast aastatepikkusi uuringuid tunnistas Euroopa toiduohutusamet stevia täiesti ohutuks ja Euroopa Komisjon andis loa jookides ja toiduainetes edaspidi kasutada looduslikku päritolu stevia magusainet, võimaldades nautida suurepärase maitse ja väiksema kalorsusega jooke.

Teadlased tõestasid, et see taim, mida Lõuna-Ameerika indiaanlased on aastasadu kasutanud magustajana, ei kutsu esile pärilikke muudatusi, ei provotseeri onkoloogilisi haigestumisi ega mõjuta reproduktiivseid võimeid.

Kuna 2. detsembrist on Euroopa Liidu riikides lubatud müüa stevia glükosiide sisaldavaid toiduaineid, palus Pärnu Postimees asjakohase kommentaari toitumisteadlaselt Tiiu Liebertilt.

Juba sajand on teadlased püüdnud sünteesida magusainet, mille maitse sarnaneks suhkruga, kuid mis ei annaks energiat.

Stevia on päevalille perekonda kuuluv taim, mis kasvab Põhja- ja Lõuna-Ameerika subtroopilistel ja troopilistel aladel. Stevia rebaudiana Bertoni liiki kasvatatakse laialdaselt just selle lehtede magusa maitse pärast.

Lehed kuivatatakse, ekstraheeritakse magusaine, ekstrakt puhastatakse, kontsentreeritakse ja kristallitakse. Steviast saadud magusaine on 250–300 korda magusam kui suhkur, magus maitse ei kao kuumutamisel ega happelises keskkonnas. Arvatakse, et stevia glükosiidid leiavad kasutust karastusjookides, keedistes, jäätistes, kookides-küpsistes ja mujal suhkru asemel.

Brasiilias ja Paraguays on stevia lehtedega aastasadu kohalikku teed magustatud. Steviat on seal tarvitatud rahvameditsiinis kõrvetiste vastu.

1931 eraldati stevia lehtede ekstraktist magusamaitselised glükosiidid, mida hakati nimetama steviosiidideks. 1970 alustati Jaapanis stevia kultiveerimist eesmärgiga toota magusainet alternatiivina sahhariinile ja tsüklamaatidele. 1971 toodeti Jaapanis esimene tööstuslik stevia magusaine, sellest ajast peale kasutatakse Jaapanis seda toiduainetes ja karastusjookides.

Steviat kasvatatakse laialdaselt Aasias, näiteks Hiinas ja Tais, aga ka Brasiilias, Peruus, Colombias. Prantsusmaal on steviat lubatud kasutada eriloa alusel juba paar aastat.

Nagu iga lisaaine läbis stevia pikaajalised ja põhjalikud ohutusuuringud. 2006. aastal uuris maailma tervishoiuorganisatsiooni (WHO) ekspertkomisjon põhjalikult glükosiidide toimet katseloomade ja vabatahtlike inimestega tehtud katsetes ja tunnistas, et need ei ole genotoksilised. 2009. aasta alguses kinnitati stevia USAs üldiselt ohutuks tunnistatud ainete (ingl k generally recognized as safe) nimekirja.

Stevia glükosiide hindas 2010. aastal Euroopa toiduohutusamet (EFSA) ja järeldas, et nad ei ole kantserogeensed, genotoksilised ega seotud ühegi reproduktiivse (areneva) mürgitusega. Riikides, kus stevia on lubatud, kasutab stevia glükosiide iga päev ligi 150 miljonit inimest.

Stevia

Kasvutingimused

Heaks kasvuks vajab taim väga valget ja sooja kohta, regulaarset kastmist ja kergelt happelist mulda. Steviat võib kasvatada kui suvikut, aga taime võib kasvatada kui toataime.

Kasutusviisid

Erinevalt enamikust kunstlikest magustajatest säilitab stevia oma omadused keetmisel ja küpsetamisel isegi 200kraadises kuumuses. See aga tähendab, et seda suhkruasendajat võib kasutada igasuguste roogade valmistamisel.

Tagasi üles