110aastane rõõmustab, sest lapsed loevad rohkem

Akadeemia tänava keskraamatukogu vailminud teise etapiga.

FOTO: Erakogu

Kuula artiklit

7. jaanuaril 110. aasta juubelit pidanud Pärnu Keskraamatukogus on tõusnud möödunud aastaga nii lugejate arv, ilukirjanduse loetavus kui laste poolt laenutatud raamatute arv.

Nädala alguses tähistas 110 tegevusaasta täitumist Pärnu keskraamatukogu. Juubilari tuju ja tervis aina paraneb, sest möödunud aastaga kasvas lugejate arv üle 14 000 ja usinalt käivad külas lapsedki.

Keskraamatukogu turundusjuhi Krista Visase sõnutsi on tõesti põhjust rõõmustada. “Inimesed loevad üha rohkem ja just ilukirjandust. Huvitav on ka see, et sagenenud on võõrkeelse kirjanduse laenutamine. 2017. aastast anname koju lauamänge, ka nende laenutuste arv on tõusnud,” rääkis ta.

Ilukirjandust laenutati mullu võrreldes 2017. aastaga lausa 3500 korda rohkem. Pisut on vähenenud huvi teatmekirjanduse ja helikandjate vastu, kuid see on Visase arvates tingitud sellest, et üha rohkem infot on kättesaadav internetist ja elektroonsetest andmebaasidest.

“Rõõmu teeb ka see, et tee raamatukokku on leidnud suur hulk lapsi ja nende arv aina kasvab. Võrreldes 2017. aastaga laenutasid lapsed 2018. aastal 1500 raamatut rohkem,” ütles Visas.

Laenutatava ilukirjanduse edetabelist nähtub, et Pärnumaa elanike hulgas on menukaim žanr krimiromaan. Samuti loetakse usinalt teoseid, mille alusel on vändatud film. “Kui linastus “Seltsimees laps” ja välisautoritelt Jojo Moyesi “Mina enne sind” põhjal tehtud film, kasvas nende raamatute laenutuski,” rääkis Visas.

Raamatukogus leidub neidki teoseid, millele on pikk järjekord. Praegu tuleb kõige kauem oodata Vahur Kersna raamatut “Kes tappis Urmas Oti?” (50 inimest seisab järjekorras), Silver Anniko “Rusikate” uustrükki (50) ja Vahur Afanasjevi “Serafimat ja Bogdani” (26).

Küsimuse peale, kes biblioteegis käivad, kirjeldasid raamatukoguhoidjad elavalt eripalgelisi, just Pärnu keskraamatukogule iseloomulikke tüüpe. Nende seas on nii bukahoolikuid, kooliprogrammi sunnil üle läve astujaid, neljajalgseid ja karvaseid kui kahejalgseid käputajaidki.

Bukahoolik

Bukahoolik.

Andres Adamson

See lugeja raske raamatukotiga, millel vahel rattadki all. Pärast koti tühjendamist valib ta välja järgmised teosed. Kojuviidava lugemisvara hulga määrab sumadani mahutavus. Sageli on bukahoolikul kodus kotti pistetud uute raamatute nimekiri.

Kohustuslikus korras lugejad

Kohustusliku kirjanduse lugeja.

Andres Adamson

Sunniviisil raamatukokku tulijatel on üks põhimõte: mida õhem, seda parem.

Kui teosest on välja antud mitu trükki, võetakse alati õhem, kuigi sisu on sama. Selle lugeja kirjeldused, millist raamatut vaja, on loovad. Näiteks küsib ta roheliste kaantega raamatut, “Lasnamäe Emilit” (st “Vahtramäe Emil”), “Minu issi ja muud loomad ” (“Minu pere ja muud loomad”) ja “Tasuta” (“Tasuja”).

Neljajalgne lugeja

Neljajalgne.

Andres Adamson

Lugemiskoer tuleb alati teisipäeviti ja suundub otsejoones laste osakonda. Tema ei loe, vaid kuulab. Ta ei anna ettelugejale hinnanguid, küll aga julgustab oma kohalolu ja tähelepanuga. Koerale sobivad kõik teosed, isegi need, mis jutustavad kassidest.

Lastenurga asukad

Lastenurga asukad.

Andres Adamson


Sellesse nurka toovad väikesi lugejaid emad-isad. Kuna siin on palju raamatutest-filmidest tuntud tegelasi kujutavaid mänguasju, näevad vanemad pärast kurja vaeva, et mudilasi tagasi koju saada. No kuidas sa jätad maha Lotte, Sipsiku ja dinosaurustega mängumaailma?

Tagasi üles