Silvia Paluoja: Talvel käivad rõõm ja tusk käsikäes

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vähemtähtsad riigile kuuluvad teed maakonnas vajavad samasugust talvehooldust nagu põhiteed.
Vähemtähtsad riigile kuuluvad teed maakonnas vajavad samasugust talvehooldust nagu põhiteed. Foto: Ants Liigus

Talve ehk meile nii tavalise aastaaja tulekuga hakkasid rõõm ja tusk taas käsikäes käima. Pööripäevast arvates on päev mitu kukesammu pikem, kuid valguse võidukäik ei silu libedate, halvasti hooldatud maanteede ohvrite lähedaste murekortse. Näärikuus on hukkunud seitse inimest, mullu jaanuaris pandi käed risti rinnale kümnel tõdemusega, et nii ohvrirohket aasta algust pole ammu olnud.

Vahepealse ajaga on muutunud ehk see, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi halduses maanteeamet tõstab käed ja kuulutab järjestikku välja raskeid ilmaolusid kõrvalteedel. Jäävihma pärast 8. detsembril viies maakonnas, teede jäätumise pärast 17. jaanuaril taas viies maakonnas, Pärnu nende hulgas.

Aga riigile kuuluvaid kõrvalteid pidi sõidavad koolibussid ja peavad graafikus püsima liinibussid. Nendegi teede äärde jääjad tellivad ajalehti, ka sealtkaudu peab abivajajani jõudma kiirabi või päästeauto. Pole imestada, et “maalased” tõmbavad näo krimpsu, kui keegi Stenbocki majast või Toompea stammkunde’dest vahutab regionaalpoliitikast ja tõotab luua töökohti sinna, kust võimu reformituuled on need minema pühkinud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles