Kultuuritöötajate palgatõus riikliku miinimumini tähendaks linnale üle poolemiljonist lisakulu

Tänavu on kultuuritöötajate palku Pärnu linnas tõstetud ligi 13 protsendi võrra. Foto: Mailiis Ollino

Pärnu linnavalitsuse finantsteenistuse arvutuste kohaselt käib kultuuritöötajate palga tõstmine kultuuriministri soovitatud tasemeni (1300 euroni) linnale üle jõu. See tähendaks aastas ligikaudu 600 000eurost lisakulu. Samal ajal leidub ametikohti, millel palgatõusu vajadus põletavam.

Selleks, et linna kõigi kultuuritöötajate (siia alla kuuluvad näiteks linnaorkestri ja keskraamatukogu töötajad) brutopalk oleks 1300 eurot kuus, oleks aastas juurde vaja 608 170 eurot.

Tänavu on kultuuritöötajate palka Pärnu linnas juba tõstetud ligemale 13 protsendi võrra, selleks on kulunud 172 990 eurot.  Pärnu keskraamatukogus on palgal näiteks umbkaudu 40 raamatukoguhoidjat. Kõrgharidusega raamatukoguhoidja brutotasu on praegu 1000 eurot. Vastava haridusega on täidetud 15,5 ametikohta.

Kultuuriminister Indrek Saare ja teenistujate ametiliitude keskorganisatsiooni TALO kokkuleppeni küünivad linnavalitsuse meedianõuniku Teet Roosaare sõnutsi praegu vaid kolm maakonnateeninduse peaspetsialisti 1300eurose palgaga ja turundusjuht 1380eurose töötasuga.

Pärnu linna põhitegevuse kulud on sel aastal 68 225 090 eurot. Sellest üle poole (57,53 protsenti) kulub haridusele. Kümmekond protsenti vabale ajale, spordile, kultuurile (5,88 protsenti) ja religioonile ning pea üheksa protsenti hoolekandele.

Selleks, et tänavu tõsta haridustöötajate tasu 10,3 protsendi võrra, pidi linn riiklikule rahastusele lisama 1 624 620 eurot. Palgatõusu tulemusena on näiteks kõrgharidusega tugispetsialistide ja magistriharidusega lasteaiaõpetajate alampalk võrdne õpetajate alampalgaga – 1250 eurot.

Kõige madalamad on palgad sotsiaalvaldkonnas. Nende tõstmiseks 15,4 protsendi võrra kavatseb linn tänavu kulutada 320 090 eurot. Näiteks sotsiaalkeskuse hooldustöötaja brutopalk on praegu 575 eurot kuus.