Pärnu ranna uus ilme: Ameerika mäed ja otsetee naisteranda
Vaadake videost, kuidas Pärnu rannaala välja nägema hakkab!

Pärnu rannaala eskiislahenduse koostas Hendrikson & Co ruumilise keskkonna planeerija Merlin Kalle, tuginedes visioonivõistluse võidutöödele ja muinsuskaitse eritingimustele.

FOTO: Mailiis Ollino

Pärnu linnavalitsus soovib keskranda kuni jõeni laiendada, reede pärastlõunal toimus detailplaneeringu eskiislahenduse avalik arutelu.

Eskiislahenduse koostas Hendrikson & Co ruumilise keskkonna planeerija Merlin Kalle, tuginedes Pärnu rannaala visioonivõistluse võidutöödele ja muinsuskaitse eritingimustele. Visuaalse ettekujutuse kavandatavast saab Youtube’i videost „Pärnu rannaala visioon“.

Praegu on kuursaali ja muulide vaheline ranna- ja pargiala alakasutatud. Eelmise aasta lõpus valmis muuli kõrvalt randa viiv laudtee, mis loob senisest paremad võimalused naisteranna ja muuli vahelist ala külastada. Linnavalitsus ei soovi naisteranda ära kaotada.

Planeering näeb ette lisajuurdepääsud randa mudaravila ja kuursaali vahelt, naisteranna parkla juurest, Remmelga tänavalt (kunagise lõbustuspargi juurest) ja Muuli tänavalt (piki uut muuliteed). Kavas on pikendada rannapromenaadi mudaravila juurest Estonia mälestusmärgini ja ühendada see Rannapargi teedevõrgustikuga. Promenaadi ja muude jalgteede täpne asukoht selgub projekteerimisel.

Rannapargi teedevõrgu kujundamisel lähtutakse pargi 1930. aastate vabakujunduslikust looklevast stiilist ja järgitakse ajaloolisi suundi. Võimalusel eristatakse jalgrattateed kõnniteedest kas seniseid teid laiendades või eraldi rattateid kavandades.

Lahenduse üks eesmärke on tutvustada Pärnu rannaala varieeruvat maastikku ja kaitseväärtusi. Selleks on plaanitud loodusrajad muuli äärde, liivaluidetele ja sonni äärealale. Radade ehitamisel arvestatakse veetaseme tõusu ja jalgratturite, lapsevankrilükkajate ja ratastooliinimestega.

Naisteranna parkla merepoolsesse ossa on kavandatud mänguväljak või muu avaliku kasutusega ala. Olulisematesse keskuskohtadesse tuleksid hooajaliselt kasutatavad hooned, looduskaitsealale linnuvaatlustorn. Arhitektid on välja pakkunud, et Rannapargis võiks meelelahutuslikke atraktsioone olla, kuid nende täpset iseloomu planeering ette ei kirjuta.

Randa ja pargiala teenindavad hooned võivad olla põhimahus kuni 220 ruutmeetri suurused ja kuue meetri kõrgused. Lubatud on lisada varikatusega terrasse ja vajadusel neid klaasseinte ja katusega kinniseks ruumiks kohaldada. Maapinnal asuvaid terrasse ei tohi piirdeaiaga eraldada.

Rajatiste arv, iseloom ja asukoht täpsustuvad projekteerimisel ja võivad eskiislahendusest erineda.

„Pärnus on Eesti esirand, samal ajal kasutatakse rannaala väga ebaühtlaselt. Viimastel aastatel on linn rajanud uue rannaspordiala, valgustanud kogu Rannapargi ja ehitanud muulitee. Edaspidi tahame rannaalale anda ajakohase näo ja võimaldada seda kasutada suuremas ulatuses,“ rääkis abilinnapea Rainer Aavik.

Planeerimisosakonna juhataja Kaido Koppeli sõnutsi hakkab linnavalitsus nüüd detailplaneeringu projekti ametkondadega kooskõlastama. Eesmärk on planeering 20. juunil volikogus vastu võtta ja seejärel avalikustada. Pärast avalikustamist ja vaiete lahendamist kehtestab volikogu detailplaneeringu.

Tagasi üles