Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestunute arv on küll novembri algusega võrreldes mõnevõrra kasvanud, ent jääb kokkuvõttes alla varasemate aastate sama perioodi tavatasemele, teatab terviseamet oma veebilehel.
Linda Lõoke: Kollatõvepuhang tekitas vaktsineerimishuvi
30. november 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehkki päris gripp pole veel pead tõstnud, tuletab amet meelde, et kõige kindlama kaitse gripi vastu annab vaktsineerimine ja kaitsesüsti tegemiseks on praegu õige aeg.
Pärnu Mai perearstikeskuse tohtrite hinnangul on inimeste huvi end gripi vastu kaitsepookida niisama suur kui mullu, kuid märgatavalt on sel sügisel kasvanud nõudlus A-hepatiidi vastase vaktsinatsiooni järele.
Miks peaks end gripi vastu vaktsineerima, kui grippi on vähem kui tavaliselt?
Suurt gripipuhangut tõepoolest veel pole. Ei meenu, et oleksime hiljuti mõnda gripilaadset viirust diagnoosinud, klassikalist grippigi pole veel kordagi olnud. Praegu on alles novembri lõpp.
Samal ajal ei pruugi kõik haiged perearsti juurde jõuda, mistõttu külve analüüsiks võetakse vähe. Analüüse võtmata aga ei saa grippi kindlaks teha.
Arvasime, et oleme sel sügisel inimesi gripi vastu vähem vaktsineerinud, aga kui andmed üle vaatasime, selgus, et oleme tänavu teinud niisama palju gripivastaseid süste kui mullu. Vaktsineerimist alustasime juba septembri lõpus.
Aastast aastasse käivad kaitsesüstimas ühed ja samad inimesed, ent leidub neidki, kes üldse pole end varem vaktsineerinud. Kui kaitsesüsti ära teevad, avastavad, et talv läheb paremini, nad on vähem haiged, isegi muid haigusi põevad vähem.
Mõistlik on ju ära hoida seda, mida võimalik. Kui inimesed haigestuvad detsembri alguses grippi, saabub aasta lõpus ühes koolivaheajaga paarinädalane vaikne periood. Viiruste levik saab hoo uuesti jaanuaris-veebruaris.
Miks tänavu grippi haigestumist vähem on? On sel seos sooja sügisega?
Kui vaid oskaks öelda! Arstid on igasuguseid asju näinud: väga ilusat sooja suve ja sellele järgnenud hullu haigusteperioodi. Ei ole mingit seost selle vahel, kas on ilus või kole suvi, soe või külm sügis.
Kaks aastat tagasi oli sügis samuti soe ja pikk. Käisin isegi veel 5. detsembril jões ujumas, lund polnud. Kuigi oli pikalt soe, oli pärast grippi küll ja küll. Ei saa ilma ja viirushaigusi omavahel korrelatsiooni panna. Ühel aastal on nii, teisel naa.
Praegu on vara rääkida, kas grippi on sel talvel vähem, sest kõige suurem gripilaine tuleb tavaliselt märtsis.
Kas hiljutised sea- ja linnugripipaanikad on nüüdseks seljatatud?
Viirused uuenevad kogu aeg, küll midagi uut välja mõeldakse. Haiguste paanika tekitamisel ei saa alahinnata meedia jõudu. Piisab mingitel haigusjuhtumite arvudel kusagilt läbi käia, kui inimesed kohe end vaktsineerida soovivad.
Kas A-hepatiidi vastu vaktsineerimine on Viljandi kollatõvepuhangu tõttu kasvanud?
Jah, sel sügisel on kasvanud A-hepatiidi vastu vaktsineerimine puhtalt tänu Viljandi kollatõvepuhangule. Varem lasid end kaitsesüstida vaid need, kes läksid kaugele reisile, näiteks Egiptusesse. Seda põhjusel, et A-hepatiidi vastu vaktsineerimine maksab üle 30 euro ning seda pole riigi poolt ette nähtud.
Nüüd vaktsineerivad needki, kes ei reisi. Meil on käinud kaitsesüsti tegemas inimesed, kes oma lähikonnas on täheldanud A-hepatiidile iseloomulikke kaebusi või olnud kollatõvehaigega kontaktis. Viimasel ajal on lasknud süsti teha enamjaolt nooremad inimesed, nemad on ju liikuvamad. Nende seas on olnud mitu inimest, kes suvel Viljandi folgil käisid.