Hullumeelsele mõõduvõtule inimvõimete piire kompima

Kristi Pajo tunnistas, et ei teinud vahepeal sporti 20 aastat. Nüüd on ta hullumeelsete eesmärkidega tagasi. Foto: Lilli Tölp

Spordis seatakse ikka eesmärke, harilikult kõrgeid, et oleks, mille poole püüelda. Suvepealinnas meditsiiniõena töötav Kristi Pajo on hea näide sellest, kuidas 42aastasena võib võtta pööraseid sihte, isegi kui pole vahepeal 20 aastat sporti teinud.

Nimelt osaleb kahe lapse ema Saksamaal Deutschland Klassi­keri nimelisel mõõduvõtul, mis koosneb neljast etapist: esiti on vaja läbida suuskadel 50 kilomeetrit, seejärel vurada rattaga maanteel 300 kilomeetrit, siis ujuda 3,3 kilomeetrit järves ja kõige tipuks joosta Frankfurdi maraton (42,2 kilomeetrit).

Küll ei tule nimetatud spordialasid läbida järjest, vaid eri päevadel, paarikuuliste vahedega. Siiski üsna pöörane, või mis? “Tõepoolest. Soovin iseendale tõestada, et saan niivõrd suure ­asjaga hakkama, teised peavad mind hullumeelseks,” naeris Pajo. “Kunagi oli mul jooksmisega sama lugu: ütlesin naabrile, et ma ei hakka kunagi sellega tegelema, aga juba aasta hiljem läbisin poolmaratoni ja kaks aastat hiljem maratoni. See näitab, et kõik on võimalik.”