Liiklusõnnetuste statistika: kõik, mis tunamullu ära jäi, tuli eelmisel aastal tagasi

Joosep Laik
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu oktoobris juhtunud liiklusõnnetus Häädemeeste vallas Tallinna–Pärnu–Ikla maantee 149. kilomeetril, kus köögivilju transportinud veoauto Volvo sõitis paremale poole teelt välja vastu puud.
Mullu oktoobris juhtunud liiklusõnnetus Häädemeeste vallas Tallinna–Pärnu–Ikla maantee 149. kilomeetril, kus köögivilju transportinud veoauto Volvo sõitis paremale poole teelt välja vastu puud. Foto: Urmas Luik

Maanteeameti avaldatud liiklusaasta statistika andmetel juhtus 2018. aastal 1464 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles hukkus 67 ja vigastada sai 1824 inimest. Pärnumaal juhtus 98 õnnetust ja neis hukkus viis inimest. 

Inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv ja neis kannatada saanute arv möödunud aastal jäi Pärnumaal enam vähem samale tasemele tunamullusega.

Kui 2017. aastal oli inimkannatanutega õnnetusi kokku 90, siis 2018. aastal oli neid 98. Viga sai neis 2017. aastal 113 ja 2018. aastal 116 inimest.

Jalgratturite osalusel juhtus möödunud aastal neli õnnetust rohkem kui üle-eelmisel aastal. Samuti kasvasid veokijuhtide osalusel ja mootorratturitega juhtunud õnnetused. Paraku hukkus eelmisel aastal liiklusõnnetustes kaks inimest rohkem kui ülemöödunud aastal.

Pärnu patrullitalituse juht Henry Murumaa arvas, et liikluskultuur võiks olla parem kogu Eestis ja politsei teeb igapäevaselt tööd, et liiklus meie kõigi jaoks turvalisem oleks. “Möödunud aastal tabasime Pärnumaal roolist üle 550 joobes juhi ja üle 350 autojuhi, kes ei omanud juhtimisõigust. Joobes juhtide süül juhtus eelmisel aastal 47 liiklusõnnetust, neist kannatada said inimesed 11 õnnetuses,” ütles ta.

Murumaa jutu järgi on liiklusõnnetuste põhjuseid on erinevaid, kuid tihti juhtuvad need tähelepanematusest või hooletusest.

“Autoõnnetuste puhul on üheks olulisemaks teguriks valesti valitud sõidukiirus ja teeoludele mittevastav sõidustiil, aga ka näiteks kõrvaliste asjadega tegelemine roolis,” kirjeldas Murumaa õnetuste peamisi asjaolusid. “Autorooli istudes võiks igaüks mõelda, mis on kõige tähtsam. Liiklus ei ole rallivõistlus ja oluline on turvaliselt ühest punktist teise jõudmine. Vaadates liikluskäitumist, jääb paraku sageli mulje, et ohte alahinnatakse. Näiteks mõeldakse, et mis see siis ära ei ole, kui mõneks hetkeks roolis telefoni kiikan või mõne lühikese teksti trükin. Tegelikult just sellisest ühest tühisena näivast hetkest võib muutuda kogu elu, kui satud liiklusõnnetusse. Ma usun, et igaüks tegelikult saab midagi päriselt ka ise ära teha, et meil kõigil ohutum liigelda oleks.”

Murumaa soovitas sõitudeks rohkem aega varuda, eriti kui on ette tead, et ilmaolud on kehvad. “Rääkige kiirustama kippuvatele tuttavatele ja lähedastele oma mõtteid liiklemise ja turvalisusega seonduvalt. Näidake oma lastele, et te mitte ainult ei räägi, vaid ka käitute liikluses nii nagu reeglid ette näevad,“ soovitas Pärnu patrullitalituse juht.

“Toimunut lähemalt vaadates võib järeldada, et kõik see, mis 2017. aastal ära jäi, tuli 2018. aastal tagasi. Kahjuks leidis kinnitust arvamus, et 2017. aasta oli pigem ebatavaline ja hukkunute arvu järsk vähenemine ei viidanud liiklusohutuse sama järsule paranemisele,” sõnas maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Erik Ernits.

Raskete liiklusõnnetuste uurimise komisjon tõi esile, et hukkunuga liiklusõnnetuste peamised riskitegurid on turvavarustuse mittekasutamine, alko- või narkojoove, kõrvaline tegevus roolis ja kiiruse ületamine.

Toimunut lähemalt vaadates võib järeldada, et kõik see, mis 2017. aastal ära jäi, tuli 2018. aastal tagasi.

Pärnu linnas juhtus 42 ja ülejäänud maakonnas 56 liiklusõnnetust, mis 2017. aastaga võrreldes oli seitsme võrra enam.

Maakonnas kokku juhtus nendest joobes juhtide osalusel 11 õnnetust, milles 12 isikut sai viga ja üks surma.

Vigastatute arv kasvas ligikaudu neli protsenti, 116 vigastatuni. Viis liiklusõnnetuses hukkunut on kahe võrra enam kui tunamullu.

Jalakäijate osalusega õnnetusi oli 12, millest kõigis sai jalakäija kannatada. Siiski juhtus liiklusõnnetusi nendega poole vähem kui 2017. aastal ja hukkunuid ei olnud.

Jalgratturite osalusega õnnetusi oli 23, milles sai vigastada 25 liiklejat. Võrreldes 2017. aastaga kasvas õnnetuste arv üle viiendiku.

Mootorratturitega juhtunud õnnetuste arv kasvas lausa 300 protsenti: kahelt õnnetuselt kaheksani. Hukkus üks liikleja.

Sõiduauto juhtide osalusel juhtunud õnnetuste arv langes ligikaudu 15 protsenti, 53 õnnetuseni, milles sai vigastada 70 inimest ja hukkus kolm liiklejat.

Veokijuhtide osalusel juhtunud õnnetuste arv kasvas 50 protsenti, üheksa õnnetuseni, milles kaheksa inimest sai viga ja üks surma.

Eestis juhtus möödunud aastal 64 surmaga lõppenud liiklusõnnetust, neis hukkus kokku 67 isikut. Kolmes neist hukkus korraga kaks inimest. Peale hukkunute sai 21 õnnetuses kokku 54 inimest viga. Teelt sõideti välja 22 korral ja neis hukkus 23 isikut.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles