Rail Baltic jõuab maa ostmise läbirääkimistel Pärnumaa kinnistuomanikeni

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rail Balticu rajamiseks vajaliku maa omandamise läbirääkimised jõuavad selle aasta esimeses pooles Põhja-Pärnumaa valda.
Rail Balticu rajamiseks vajaliku maa omandamise läbirääkimised jõuavad selle aasta esimeses pooles Põhja-Pärnumaa valda. Foto: eskiis

Rail Balticu rajamiseks vajaliku maa omandamise läbirääkimised jõuavad selle aasta esimeses pooles Põhja-Pärnumaa valda, samuti Harjumaal Saku valda, Raplamaal Rapla ja Kehtna valda.

Rail Baltic Estonia teatel on praeguseks sõlmitud kokkulepped maa omandamiseks kuue kinnisasja omanikuga: neli neist Raplamaa Kohila valla kinnistud ja kaks kokkulepet on sõlmitud Harjumaal, kus maad ostetakse Ülemiste reisiterminali ja Ülemiste hooldusdepoo rajamise tarbeks.

Eelmise aasta teises pooles alustati läbirääkimisi Kohila vallas. Paljude maaomanikeni jõutakse küll alles järgmisel või ülejärgmisel aastal, pärast raudtee põhiprojekti valmimist.

Riigil on plaanis omandada äralõikeid 619 eraomandis kinnisasjast, kokku 565 hektarit maad. Valdavalt on kavas osta väiksemaid äralõikeid, aga kui omanikule jääks alles väike ja iseseisva kasutuseta maatükk, omandatakse seegi osa.

Eraomanike kinnistutest 454 on maatulundusmaa otstarbega, mis on valdavalt põllu- või metsamajanduslikus kasutuses. 82 kinnistut on elamumaad, valdavalt ehitisteta krundid. 28 kinnistut on otstarbelt transpordimaad, 25 tootmismaad ja ülejäänud muu sihtotstarbega maad.

Maa-ameti maakorralduse osakonna juhataja Merje Krinali sõnutsi on riik võtnud asjaajamise suuresti enda kanda. “Maaomanik saab teate, et kinnisasja soovitakse avalikes huvides omandada koos pakkumusega ja üldjuhul käib kogu protsess omaniku ja maa-ameti vahel,” selgitas Krinal. “Amet hindab kinnisasja, inventeerib metsa, teeb maakorraldustoiminguid ja vajaduse korral peab läbirääkimisi teiste riigiasutustega.”

Maa omandamisel makstakse omanikule kokkuleppe korral motivatsioonitasu, mis tavaliselt on 20 protsenti tasust. Kui äralõike või kinnistu väärtus jääb alla 5130 euro, makstakse tasu alampiiri, mis on 0,8kordne keskmine brutokuupalk, praegu 1026 eurot.

Kui maaomanik soovib kindlasti hüvitust maana, pakutakse kinnisasja vahetamist riigile kuuluva kinnisasjaga või maakorraldust ehk piiride muutmist, kuid mõlemal puhul on eeldus see, et riigil on samas piirkonnas võrdväärset maad, mida vahetuseks või maakorralduseks pakkuda. Kui maaomanik on teinud lageraie, ei saa maad vahetada.

Rail Balticu projekt näeb ette kahe rööpapaariga, 870 kilomeetri pikkuse Euroopa standardlaiusega 1435 millimeetrit elektrifitseeritud raudtee ehitamise Tallinnast Leedu–Poola piirini.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles