/nginx/o/2017/01/23/6273119t1h2517.jpg)
Selle sügise üks suuremaid poliitlahinguid toimus Toompeal novembri keskel, kui 2012. aasta riigieelarve oli riigikogus teisel lugemisel. Eelarvevaidluste tulipunkti kerkisid õpetajate palgad, mille tõusu eest võitlesid ja võitlevad edasi nii sotsiaaldemokraadid kui Keskerakonna liikmed.
Hiigelsumma kaitse-eelarvesse
Selleks, et õpetajate palgad saaksid uuel aastal kasvada, tuleb leida 34,5 miljonit eurot, mis eelarve 6,5 miljardi euro suuruse üldmahu kõrval on suhteliselt tagasihoidlik summa.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond pakkus välja igati korrektse katteallika: suurendada kaitsekulusid plaanitust mõõdukamas tempos ja suunata niiviisi vabanev raha ehk 40 miljonit eurot õpetajate ja kultuuritöötajate palgatõusuks.
Sotsiaaldemokraadid leiavad, et keerulises majanduskeskkonnas on kaitse-eelarve 22protsendine kasv, mis võrdub miljardi krooniga, selge luksus. Kui valitsus tahab tuleval aastal viia kaitsekulud kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust, siis meie soovime selle numbri tõsta praeguselt 1,75 protsendilt 1,77 protsendini.
Mulle on sügavalt arusaamatu, miks ajal, kui enamik riike hoiab oma kaitsekulud senisel tasemel, paisutab Eesti jõuliselt oma kaitse-eelarvet.
Tegelikult pole valitsus ega kaitseministeerium vaevunud avalikkusele selgitama, mida selle hiigelsummaga kavatsetakse korda saata.
Opositsioon uuris seda rahanduskomisjoni esimehelt Sven Sesterilt, kes pika pinnimise peale tunnistas, et lisaraha läheb laskemoona ja erivarustuse ostmiseks ning soomukite ja kasarmute tarbeks.
Kinnitan, et sotsiaaldemokraadid austavad Eesti riigi võetud rahvusvahelisi kohustusi, aga müütilise kahe protsendi saavutamine on mõistlik lükata aega, kui meie riigieelarve jõuab tasakaalu.
Praegu toimub meeleheitlik kaitsekulude kasvatamine sotsiaalkaitse, õpetajate, kultuuritöötajate ja päästjate arvelt. Koalitsioonipoliitikute soovitus otsida õpetajatele palgaraha koolivõrgu sisemiste ümberkorralduste ehk massiliste koondamiste teel, on pedagoogide suhtes topelt küüniline.
Madal lastetoetus
Vähemalt samaväärne häbiplekk valitsuse rinnaesisel on 19.18 euro (300 krooni) suurune lastetoetus, mis hinnatõusude kiuste on juba kümmekond aastat muutumatuna püsinud. Sotsiaaldemokraadid nõuavad lapsetoetuse kolmekordistamist, mis kahe lapsega pere rahakotti tooks kuus juurde 76.70 ja ühe lapsega pere omasse 38.40 eurot.
Nii õpetajate ja kultuuritöötajate töötasu kui lapsetoetuste suurendamine oli kirjas meie tuleva aasta eelarve kohta tehtud terviklikus muudatusettepanekus, mis pakub selget alternatiivi valitsuse lahendusele.
Meie ettepanek nägi ette omavalitsuste tulubaasi suurendamise, tasuta koolitoidu gümnasistidele, tõhusamad õppetoetused üliõpilastele ja tudengite õppelaenude hüvitamise.
Samuti küsis meie fraktsioon rahalisa päästekomandodele, kiirabile ja lasteaedadele. Novembri lõpu seisuga on selgusetu pea kümne sulgemisohus päästekomando saatus.
Sotsiaaldemokraadid on veendunud, et nende hädavajalike kulutuste rahastamine kaalub üles paremerakondade kulunud mantra, et tulumaks peab olema madal ja ühesugune. Seepärast taotleme tulumaksumäära suurendamist ühe protsendi võrra ja 1000 eurot ületava palga suhtes 26protsendise maksumäära kehtestamist.
Teisalt taotleme töötuskindlustusmakse vähendamist 1,2 protsendi võrra. Koosmõjus annaks see tulemuse, et kuni 700 eurot teenivate inimeste sissetulek hoopis kasvab ja ülejäänutele on selle muudatuse mõju marginaalne. Sealjuures tuleb toonitada, et kõik sotsiaaldemokraatide ettepanekud on tehtud täie vastutustundega: tulud ja kulud on tasakaalus ega suurenda riigieelarve puudujääki.
Võimuliidu liikmed võtsid paraku riigikogu saalis üleoleva hoiaku ja hääletasid kõik opositsiooni sisulised parandused maha. Tegelikult on asi valikutes, poliitilise tahte korral leiaks raha nii õpetajatele, lastetoetuse tõusuks kui mõnegi muu valusa probleemi lahendamiseks või leevendamiseks.
Me ei saa kuidagi leppida, et riigikogu on alandatud eelarveraha jagamisel valitsuse kummitempliks. Parlamentaarses riigis peab riigi rahakoti üle otsustama parlament! Seepärast käisime uuesti välja oma ettepanekud, mis kõik teenivad meie inimeste paremat käekäiku, mitte Eesti kõrget kohta mõnes statistilises edetabelis. Järgmise aasta eelarve jõuab lõpphääletusele detsembri keskpaigas. Valitsusliidu poliitikutel on veel aega mõelda, milliseid valikuid rahvas seadusandjalt ootab.