Lääne-Eesti päästekeskuse järelevalveteenistuse juhi Indrek Laanepõllu sõnutsi tuleks külmade saabumisega veenduda kütteseadmete korrasolekus ja vajadusel need puhastada, kindlasti peaks vältima ülekütmist.
Indrek Laanepõld: külmade saabumisega tasub küttekolded üle vaadata
/nginx/o/2017/11/15/7313687t1h9cbe.jpg)
5. jaanuar 2009, 16:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõiki kütteseadmeid tuleb kasutada kasutusjuhendi järgi. Igale seadmele on määratud kasutatav kütuseliik, näiteks puit, kivisüsi, kütteõli.
Pakendite, kummi ja plastmassi põletamine tekitab pigi, mis ladestub suitsulõõride ja korstna sisepindadele ning võib tekitada tahmapõlengu. Peale selle on ladestunud tahm happeline ning söövitava toimega ja rikub aja jooksul korstnalõõre.
Selleks, et tahma ja pigi võimalikult vähe tekiks, tuleb puitu põletada üsna kõrgel temperatuuril. Kui küttekoldest läbi voolava õhu ja sellega segunevate põlevate gaaside temperatuur koldes ületab 880 kraadi, jääb suitsugaasidesse vaid vähesel määral põlemisvõimelisi tahmavaid, pigitavaid, tõrvavaid või happelisi aineid.
Mida madalamaks põlemistemperatuur ülalmainitust jääb, seda rohkem tekib puidu põlemisel tahmaosakesi ja jääke (kõige rohkem tekib pigi ja tõrva, kui põlemistemperatuur on 400- 600 kraadi). Kuivema puu puhul on küttetemperatuur kõrgem ja põlemine täiuslikum.
Samal ajal tuleb vältida ülekütmist. Kindlasti peab hoiduda olukorrast, kus küttekeha köetakse mitu tundi ja koldetäit järjest. Õige on kütta kaks korda päevas, hommikul ja õhtul. Nii välditakse lühikese ajaga küttekolde ülemäära kõrge temperatuurini viimist ja suitsulõõride ülekuumenemist.
Korstna siseseintele ja suitsulõõridesse ladestunud tahm ja pigi süttib lõõri temperatuuri tõusust või küttekoldest pärit sädemetest, mis liiguvad piki lõõri. Kõige efektiivsemalt saab seda vältida küttekollet regulaarselt puhastades ja hooldades.
Kütteseadet tuleks puhastada vajaduse järgi, kuid aasta ringi kasutatavat kütteseadet vähemalt kaks korda aastas, hooajaliselt kasutatavat seadet kord aastas - enne hooaja algust, gaaskütteseadet kord aastas. Arvestust kütteseadmete puhastamise kohta peab pidama omanik või valdaja.
NB! Puhastamine sõltub kütmise intensiivsusest ja vajadus võib olla igakuine.
Kütteseadmete puhastamist põlemisjääkidest ja neisse sattunud võõrkehadest tohib teenustööna teha korstnapühkija kvalifikatsiooniga isik. Ühepereelamu, suvila või aiamaja ja nende juurde kuuluvate abihoonete kütteseadmeid tohib puhastada ka korstnapühkija kutsetunnistuseta isik tehtud töid ise dokumenteerides, kas või eraldi päevikut pidades.
Korstnapühkija on kohustatud koostama tehtud töö kohta akti. Akt võib osutuda vajalikuks, kui kütteseadmest on alguse saanud tulekahju ning kindlustusele või tuleohutuse inspektorile on vaja tõestada, et kütteseadet on perioodiliselt puhastatud
Kui on juhtunud, et korstnas või suitsulõõris on tahm süttinud, helistage kohe hädaabinumbril 112. Seejärel eemaldage korstna ja suitsulõõri vahetust lähedusest kõik kergestisüttivad esemed (mööbel, puit, paberid, riided) ning sulgege siibrid hapniku juurdevoolu takistamiseks, sest hapnik soodustab põlengu intensiivistumist.
Kustutamiseks on kõige sobivam ABC-tüüpi pulberkustuti, mille voolik suunatakse korstna jalamil asetsevasse tahmaeemaldusluuki ja lastakse umbes pool laengust põlengukoldesse. Seejärel tuleb luuk sulgeda ning oodata umbes paar minutit, misjärel korrata kustutamist.
Mingil juhul ei tohi kustutamiseks kasutada vett või süsihappegaasiga laetud käsikustutit, kuna suitsulõõri ja kustutusaine temperatuuri mitmekordne vahe võib korstna purustada.
Kütmise lõppemisel tuleb kindlasti söed korralikult läbi segada ja jälgida, et kogu põlevmaterjal oleks koldes korralikult lõpuni põlenud, et vältida vingumürgituse ohtu.
Korstnat võib tahmast puhastada aasta ringi. Korstnapühkijate andmed saab päästeala infotelefonilt 1524.