Riigikohus tunnistas müra üle kurtnud naabrite kaebuse põhjal tehasehoone ehitusloa õigusvastaseks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikohtu hinnangul ei kaasanud Pärnu linnavalitsus Kodara 7 tootmishoone planeerimisel ja ehitusloa andisel üle tee elavaid naabreid otsustamisse ega arvestanud nii kõigi osaliste huvidega.
Riigikohtu hinnangul ei kaasanud Pärnu linnavalitsus Kodara 7 tootmishoone planeerimisel ja ehitusloa andisel üle tee elavaid naabreid otsustamisse ega arvestanud nii kõigi osaliste huvidega. Foto: Mailiis Ollino

Riigikohtu halduskolleegium tunnistas tänase otsusega õigusvastaseks Pärnu linnavalitsuse antud ehitusloa Kodara 7 tootmishoonele ja tühistas osaühingule Kodara Kinnisvara kuuluva hoone rekonstrueerimise järel välja antud kasutusloa. 

Riigikohtu hinnangul ei kaasanud linnavalitsus Kodara 7 tootmishoone naabreid loa andmise otsustamisse ega arvestanud seega kõigi osaliste huvidega.

Vaidlusaluse tootmishoone naabrid Ljudmila Harkmaa ja Aivar Harkmaa esitasid halduskohtule kaebuse hoone ehitusluba tühistada. Kaebajate sõnutsi ei olnud ehitusluba kooskõlas detailplaneeringuga, mis nägi ette müravaba tootmise elamute läheduses. Kaebajad lisasid, et linnavalitsus ei kaasanud neid ehitusloa menetlusse ja tootmistegevus mõjutaks nende elukeskkonna kvaliteeti, põhjustades müra, vibratsiooni ja heitgaase. Nii Tallinna halduskohus kui ka ringkonnakohus jätsid kaebuse rahuldamata.

Riigikohus rahuldas tänase otsusega kaebajate kassatsioonkaebuse. Riigikohus selgitas, et naabrite elukvaliteeti mõjutavat ehitustegevust kavandades tuleb naabreid plaanidest teavitada ja anda neile võimalus nimetada oma huvid.

Pärnu linn oleks riigikohtu hinnangul pidanud ette nägema, et tootmistegevusega võivad kaasneda müra ja muud häiringud, mis võivad riivata naaberkinnistu elanike õigusi, muu hulgas õigust tervise kaitsele ja kodu puutumatusele.

Riigikohus märkis otsuses, et ehitusloa andnud linnavalitsus peab ehitusloa menetlusse kaasama kõiki mõjutatud isikuid. 

Riigikohtu hinnangul ei arvestanud linnavalitsus ehitusluba andes kavandatava ehitise ja selle kasutamisega kaasnevaid mõjutusi tervikuna ega võtnud arvesse kõikide osaliste huve.

Riigikohtu halduskolleegium tunnistas tänase otsusega õigusvastaseks Pärnu linnavalitsuse antud ehitusloa Kodara 7 tootmishoonele ja tühistas osaühingule Kodara Kinnisvara kuuluva hoone kasutusloa.
Riigikohtu halduskolleegium tunnistas tänase otsusega õigusvastaseks Pärnu linnavalitsuse antud ehitusloa Kodara 7 tootmishoonele ja tühistas osaühingule Kodara Kinnisvara kuuluva hoone kasutusloa. Foto: Maa-amet

Samuti selgitas riigikohus tänases otsuses, et ühelt poolt tuleb tööstuspiirkonna lähedal elavatel inimestel teatud piirini leppida piirkonnast tingitud mõjutustega, teisalt peab ettevõtja arvestama, et elamute lähedus võib ettevõtlusvabadust piirata. 

Riigikohtu halduskolleegiumi esimees Ivo Pilving selgitas, et ehitusloa õigusvastaseks tunnistamine ja hoone kasutusloa tühistamine ei tähenda tingimata seda, et majas tegusevad ettevõtted peaksid päevapealt töö lõpetama.

"Tuleb arvestada, kuidas oli hoone kasutamine reguleeritud enne vaidlusaluse loa andmist," seletas Pilving.

"Pall on Pärnu linnavalitsuse käes, mis saab anda hoonele näiteks ajutise kasutusloa, seades kõrvaltingimusi. Näiteks kehtestada kellaajalised piirangud laadimistöödele," ütles Pilving.

Pilving märkis, et olukorra lahendamisel tuleks kaasata naabrid, kelle elu mõjutab hoones tegutseva ettevõtte tööga kaasev müra.

Kohtuniku selgituse kohaselt on ehitusloa väljaandmisel tuginetud müra normtaseme määruses sätestatud müra piirnormile ega ole selgitatud seda, kas ehitusloaga kavandatu on kooskõlas detailplaneeringus tööstusmüra piiramiseks sätestatud tingimustega.

Kodara Kinnisvara juhi Raivo Eriku sõnutsi ei puudutanud vaidlus mitte tootmishoonet, vaid 2014. aastal Kodara tänava poolsele küljele rajatud tõstust asfalditud juurdepääsuga.

“Vaidlusalune tõstuks rajati hoone tolleaegse üürniku Mecanova soovil. See ei tegutse hoone enam. Praegune üürnik AQ Lasertool seda ust ei kasuta ja lisauksel kasutusotstarve puudub,” ütles Erik.

Riigikohtu hinnangul ei kaasanud Pärnu linnavalitsus Kodara 7 tootmishoone naabreid loa andmise otsustamisse ega arvestanud seega kõigi osaliste huvidega.
Riigikohtu hinnangul ei kaasanud Pärnu linnavalitsus Kodara 7 tootmishoone naabreid loa andmise otsustamisse ega arvestanud seega kõigi osaliste huvidega. Foto: Mailiis Ollino

Hoone omaniku jutu järgi arutatakse tekkinud olukorda linnaga ja siis saab teha otsused edasise tegevuse kohta.

“Suure tõenäosusega tuleb ehitusluba uuesti läbi menetleda, kaasates menetlusse kõik huvitatud isikud, või likvideerida see uks, kuna nagunii seda sinna vaja ei ole,” arvas Erik.

“Peame enne otsusega tutvuma ja saame alles siis selle kohta arvamust avaldada,” sõnas Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakonna juhataja Kaido Koppel. “Samuti on meil vaja enne arutada kohtuotsust sealse ettevõtjaga. Kokkusaamine selleks on juba kokku lepitud.”

Kaebuse esitaja Aivar Harkmaa ütles, et tal ei oska riigikohtu otsust hetkel kommenteerida, kuna peab seda analüüsima. Lisaks soovib ta ära oodata Pärnu linna ja hoone omaniku poolsed edasised sammud.

Kodara 7 hoones asuvad lao- ja tootmispinnad, seal tegutseb AQ Lasertooli tootmisüksus. Selle juht Ivari Põld ei osanud kommenteerida, kuidas riigikohtu otsus nende tegevust mõjutab. “See on nii värske uudis,” ütles Põld. “Me ei ole hoone omanikud.”

Varem tegutses kõnealuses tootmishoones lehtmetalli tootja Mecanova OY, mullu kevadel ostis ettevõtte AQ Group AB.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles