Kasvatusteadlane: Laps, kelle eest kõik ära tehakse, on täiskasvanuna sageli kogu maailma peale vihane

Annika Kuusik
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnakas Gerli Grünberg ei ole viieaastasele Greete-Liisile otsest tolmuvõtmise ega nõudepesemise kohustust pannud, kuid kui laps neid töid ­teha soovib, toetab ja õpetab teda.
Pärnakas Gerli Grünberg ei ole viieaastasele Greete-Liisile otsest tolmuvõtmise ega nõudepesemise kohustust pannud, kuid kui laps neid töid ­teha soovib, toetab ja õpetab teda. Foto: Mailiis Ollino

Kui palju peavad tänapäeval lapsed kodus majapidamistöid tegema? Ilmselt üha vähem. Esiteks on paljud tööd tänapäeval automatiseeritud, teiseks mõtlevad vanemad tihti, et lapsel on niigi kooli ja huviringidega palju tegemist, ja teevad kõik ette-taha ära. Kasvatusteadlane Maie Tuulik leiab, et sellega osutavad ema-isa lapsele karuteene.

Laste kaasamine kodutöödesse on kasvatusteadlaste kinni­tusel üks õige kasvatuse võtmeküsimustest. “Mida väiksemast peast laps eri asju tegema õpib, seda lahtisemate kätega inimene temast kasvab,” ütles Tuulik. Elementaarsete majapidamistööde tegemine ainult ei õpeta vastutust ja meeskonnatööd, vaid loob nii mõneski mõttes aluse kogu eluks. Laps, kelle eest kõik ära tehakse, on täiskasvanuna sageli kogu maailma peale vihane, sest see ei anna talle kõike, mida ta seni on saanud.

Tänapäeval on paljud maja­pidamistööd kõvasti lihtsamaks muutunud, vanemate arusaam laste kohustustest on samuti teisenenud. “Arvatavalt on mitme lapsega peres ja maakohtades ­lastel rohkem koduseid töid, sest linnakodudes teevad ju masinad kõik ära,” märkis kasvatustead­lane Tiiu Kuurme.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles