Valitsus kuulutas märtsiküüditamise 70. aastapäeva tänavu lipupäevaks

Pärnu Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsus kiitis heaks justiitsminister Urmas Reinsalu ettepaneku kuulutada 25. märts ühekordselt lipupäevaks, sest tänavu möödub 70 aastat 1949. aastal toimunud märtsiküüditamisest.
Valitsus kiitis heaks justiitsminister Urmas Reinsalu ettepaneku kuulutada 25. märts ühekordselt lipupäevaks, sest tänavu möödub 70 aastat 1949. aastal toimunud märtsiküüditamisest. Foto: Ants Liigus

Valitsus kiitis heaks justiitsminister Urmas Reinsalu ettepaneku kuulutada 25. märts seekord lipupäevaks, sest tänavu möödub 70 aastat 1949. aastal toimunud märtsiküüditamisest.

“Tänavu möödub 70 aastat sellest kohutavast sündmusest meie ajaloos, kui Eestist küüditati Siberisse üle 20 000 inimese. See oli suurim ühekordne genotsiidikuritegu, mida Eesti rahvas on kogenud. Minevikku ei tohi kunagi unustada. Selleks heiskame küüditatute ja nende lähedaste kannatuste mälestuseks 25. märtsil leinalipud,” ütles Reinsalu.

Lipupäevadel heisatakse Eesti lipp meie ajaloos oluliste sündmuste või tähtpäevade äramärkimiseks.

25. märtsil toimub Eesti kommunismiohvrite memoriaalis Maarjamäel märtsiküüditamise mälestustseremoonia. Tseremoonia käigus avatakse neli uut nimeplaati, mis on pühendatud 200 kommunismiohvrile, samuti mälestusplaat teadmata kadunud ohvritele.

Kell 18 on kõik oodatud süütama mälestusküünlaid Pärnus Iseseisvuse väljakul, Tallinnas Vabaduse väljakul, Tartus Raekoja platsil ja Narvas Raekoja platsil.

Valitsus võib üheks korraks otsustada Eesti lipu heiskamise riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ja avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ka muul ajal. Ühtsustunde väljendamiseks tohivad riigilipu heisata kõik teisedki.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles