Kasutatud riideid ära andes pidage meeles, et rõivad ei ole enam defitsiit – ei vajata ükskõik mida! 

Annika Kuusik
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu Shalomi abikeskuse juhataja Anne Aasa sõnutsi on nende organisatsioon läbi aastate toetanud vähekindlustatud peresid.
Pärnu Shalomi abikeskuse juhataja Anne Aasa sõnutsi on nende organisatsioon läbi aastate toetanud vähekindlustatud peresid. Foto: Karoliine Aus

Paljud püüavad pruugitud esemeid müüa interneti kaudu, komisjonikauplustes või täikadel. Teisalt leidub neidki, kes kasutult seisvad esemed annaksid abivajajatele hea meelega niisama. Aga kuhu need sellisel puhul viia?

Mõnekümne aasta tagune riidedefitsiit enam ei kimbuta. Pigem tuleb kohalike abiorganisatsioonidega suheldes välja, et uputakse rõivakuhilaisse. Kodu- ja välismaalt tuleb annetusi niivõrd palju, et kohalikud ühendused ei saa kõike vastu võtta. Pole lihtsalt vaja.

Pärnu laste ja noorte tugikeskuse juhataja Ülle Männiste rääkis, et nende poole pöördutakse üpris palju sooviga annetada lastele riideid ja muid esemeid. Kuid suuremal osal juhtudest on nad sunnitud “ei” ütlema, sest puudub vajadus või tuuakse kottide viisi kasutuskõlbmatuid esemeid. Näiteks alles hiljuti pakutud tugikeskuse lastele surnud vanaema vanu riideid. “Siinkohal tasub meeles pidada, et tugikeskuse lapsed on nagu tavalise pere omad: käivad samas koolis, huvialaringides,” märkis Männiste. Asjad peaksid olema tänapäevased ja korralikud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles