Nädalast jäi kõlama: Kaks kõnet

Kalev Vilgats
, Pärnu Postimehe arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Andres G. Adamson

Taasiseseisvunud Eestis ei ole poliitikahuvilistel veel olnud võimalust kuulata ühe nädala jooksul kahe peaministrikandidaadi kõnet. Esmaspäeval seisis riigikogu ees Reformierakonna esimees Kaja Kallas. Selge oli see, et valitsust tal moodustada ei õnnestu, kuid millegipärast lootsin, et ta esitab oma kõnes niinimetatud unistuste valitsuse moodustamise alused. Ehk kuidas kõik võinuks olla teisiti, kui oravad poleks liitlaste otsingul läbi kukkunud. Asjatu lootus.

“Uus koalitsioon võib olla sisutühi, aga on demokraatlik. Me ei lase juhtida meie riiki seisakusse ja vihkamisse. Kõne pole alistumisest. Teatasin meie vastuseisu algusest,” kuulutas Kallas. Ja nõnda edasi. Ikka konfrontatsiooni ja lõhestamise vaimus. Häältega 53:45 lükkus Kallase valitsusjuhiks saa­mine edasi. Opositsioon võib olla konstruktiivne, kuid praegu paistab, et Reformierakonna ja sotside vastasleer eelistab pigem ebakonstruktiivsust. Sellises õhkkonnas on Reformierakonna populaarsuse järsk tõus arusaamatu.

Teflonmees Jüri Ratas oli kolmapäeval riigikogu ees 220 minutit. Vaatasin seda küsimuste-vastuste pingpongi ja ­küsisin endalt: kas peaministriamet on kogu seda kadalippu väärt? Koalitsioon toimis ja häältega 55:44 ootab Ratas presidendilt oma kabineti heakskiitmist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles