Pikad pühad tõstsid kulupõlengute arvu poolesajani

Tihti puuduvad lõkke läheduses esmased kustutusvahendid või jäetakse tuli hoopis järelevalveta, lootes, et midagi ei juhtu. Kui kulutuli levima hakkab, ei ole aga enam aega veeämbri järele joosta.

FOTO: Ants Liigus

Tavalisest pikem ja suviselt kuiv nädalavahetus tõi päästjatele kaasa hulganisti väljasõite maastikupõlengutele. Kuus kulupõlengut tõstsid maastikutulekahjude arvu Pärnumaal 50ni.

Reede, 19. aprillil said päästjad maastikutulekahjudele neli väljakutset. Kell 13.54 kutsuti nad Lääneranna valda Mäense külla, kus põles hektar teeäärset kulu ja metsaalust. Vaid paar tundi hiljem kutsuti päästjad Saarde valda Rabakülla. Seal oli kontrolli alt väljunud lõke, mis süütas kulu, seejärel aga suvila ja männinoorendiku. Põlengu tagajärjel sattus ohtu allatuult jäänud elamu.

Kell 18.47 teavitati päästeametnikke põlengust Pärnu linnas Lindi külas, kus leekides oli kaks hektarit kõrkjaid.

Kella 20.30 paiku kutsuti päästjad Põhja-Pärnumaale, kus Tootsi vallas põles 0,6 hektarit kulu.

Pühapäeval, 21. aprillil said päästjad kulupõlengutele kaks väljakutset. Kell 16.10 teavitati Lääneranna vallas Kause külas põlenud poolest hektarist kulust ja vaid viis minutit hiljem tuli järgmine kutse Häädemeeste valda Võiste alevikku: seal põles kaks hektarit kulu ja roostikku.

Lääne päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo juhi Indrek Laanepõllu sõnutsi peitub kõige suurem põhjus, miks tulekahjude arv on suur, lõkkekoha halvas ettevalmistuses. Pea igal tulekahjul, mida päästjad kustutamas käivad, on lõke asunud keset vana kuluheinapõldu või kraavi kaldal.

“Praegu, kui maastik on kuiv, ei saa põletada lehti ega oksi, mida on kogutud suurde hunnikusse heinapõllule. Sellistel puhkudel on pea 100 protsenti kindlalt tulemus ulatuslik kulupõleng. Head inimesed, jätke sellised lõkked süütamata,” ütles Laanepõld.

Samuti ei oska inimesed hinnata tule leviku jõudu: ei osata oodata, et sädemed lendavad kaugele. Tihti puuduvad lõkke läheduses esmased kustutusvahendid või jäetakse tuli hoopis järelevalveta, lootes, et midagi ei juhtu. Kui kulutuli levima hakkab, ei ole aga enam aega veeämbri järele joosta. Soodsate tingimuste korral levib kulutuli nii kiiresti, et inimene ei jõua sellega sammu pidada.

Peale puude hävitab tuli elusolendeid: putukad, kahepaiksed, linnud ja pisiimetajad. Kulupõletamise tõttu hukkub väga palju elusorganisme, kes ei jõua ootamatu ja kiiresti leviva tule eest põgeneda.

Keskkonnaministeeriumi nõuniku Hanno Zingeli jutu järgi on suurimas ohus mõistagi väheliikuvad ja paiksed loomad. “Jänesepojad, varakult pesitsemist alustavad maas pesitsevad linnud, näiteks kiivitaja pesad munadega, eri konnaliigid ning liblikate, mardikate ja teiste putukate arengujärgud, sest nende munad ja nukud asuvad kulus ja ka pinnase ülemises, tule mõjutatavas kihis,” nimetas Zingel.

“Muu seas mardikaliikide hulgas leidub palju selliseid, kellel on oluline roll biotõrjes meie aedades, põllumaal kahjurputukate hävitajatena, neist tuntumad on röövmardikad, jooksiklased,” rõhutas nõunik.

Tagasi üles