Reformierakonna eestvedamisel püütakse astmelisest tulumaksust jälle teha tonti, millega rahvast hirmutada. Seda tonti maalitakse järjest suuremaks ja koledamaks, nii et lõpuks jääks mulje, justkui astmelise tulumaksu kehtestamine tooks kohe järgmisel päeval kaasa riigi pankroti.
Tuleb tõdeda, et selle süsteemi vastastel on mõistlikud argumendid otsa saanud ja viimases hädas võetakse appi hirmutamistaktika.
Novembri viimastel nädalatel oli riigikogus arutlusel Keskerakonna esitatud astmelise tulumaksu eelnõu, mis jõustumisel muutnuks maksusüsteemi kaheastmeliseks. Kuni 1518eurose kuusissetuleku puhul jääb eelnõu kohaselt kehtima 21protsendine maksumäär ja seda ületava osa suhtes rakendub 33protsendine maksumäär.
Reformierakonna ja Isamaa ja Res Publica Liidu häältega hääletati see eelnõu menetlusest välja, kuid erilist tähelepanu tuleb pöörata vastuargumentidele, mida seekord retoorikas esines.
Nimelt leiti, et Eesti ei pruugi nii keerulise maksusüsteemi haldamisega hakkama saada. Samal ajal unustati, et nii meie naabruses kui kogu Euroopas saadakse sellega suurepäraselt hakkama.
Samuti tõi rahandusministeerium välja, et astmelist tulumaksu pole võimalik kehtestada, sest see ei sisaldu valitsuse koalitsioonileppes.
Astmelise maksusüsteemi kasu
Maksusüsteemi muutmisele põikpäiselt vastu seistes ja valimislubaduse – tulumaksu langetamise täitmise nimel unustatakse, et paratamatult vajab riigieelarve juba lähiaastatel lisaraha, täitmaks riigi igapäevaseid, seadustest tulenevaid ülesandeid.
Keskerakonna pakutud astmelise tulumaksu eelnõu suurendaks riigieelarve tulusid ligemale 180 miljoni euro võrra. See aitaks kohe leevendada näiteks õpetajate, päästjate ja politseinike palgaprobleemi ja taastada linnadele-valdadele neilt kärbitud rahasummad.
Niisama oluline on võimalus astmelise maksusüsteemi abil tasakaalustada majanduse arengut ja vältida buumide teket. Eelkõige saab aga vältida buumile järgnevaid krahhe, mis toovad endaga kaasa näiteks massilised pankrotilained ja töötuse kasvu.
Levinud müüt väidab astmelise tulumaksu kohta sedagi, et see vähendab inimeste tahet tööd teha ja aeglustab majanduse arengut. Sel müüdil pole tõepõhja all. Seda tõestavad uuringud, kus astmelist tulumaksu kasutavad riigid on kaalunud ühelaadsele maksusüsteemile üleminekut. Nii leiti Sloveenia majandusuuringute instituudis tehtud simulatsioonis, et ühesugune maksusüsteem ei annaks võitu sisemajanduse kogutoodangus.
Samale järeldusele jõuti Saksamaal, kus olulise märkusena lisati, et astmelise tulumaksu kaotamine suurendaks keskklassi maksukoormust. Tugev keskklass on vana Euroopa ühiskonna alustala ja selle nõrgestamine ei ole mõeldav.
Rahvusvaheliselt tunnustatud organisatsioonid (IMF ja OECD) on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et Eesti peaks väga hoolega kaaluma astmelise tulumaksu kehtestamist.
Õiglane maksupoliitika ja õiglane riik
Valitsus on kõlavalt deklareerinud, et madalad maksud viivad Eesti jõukuse ja külluseni. Ometi oleme Euroopa Liidus esirinnas oma kaudsete maksude osa poolest maksukoormuses. Meie 42,4 protsenti on märksa suurem kui ELi keskmine (37,7 protsenti) ja euroala keskmine (36,2 protsenti), kuid just kaudsed maksud (näiteks käibemaks ja aktsiisid) mõjutavad enam vaesemate leibkondade igapäevast toimetulekut: nemad maksavad just sel moel ära suurema osa oma sissetulekust.
Samuti tasub meelde tuletada, kuidas “makse mittetõstev” valitsus tõstis käibemaksu vaid poolteisenädalase etteteatamisega. Jälle tajusid maksutõusu eelkõige need leibkonnad, kelle sissetulekud on väiksemad.
Astmeline tulumaks ja seeläbi jõukam riik on ühtlasi tugevam riik, mis suudab osaleda majanduse reguleerijana ja aitab kodanikele tagada sotsiaalset turvatunnet. Korras teed ja tänavad, arstiabi, politsei- ja tuletõrje, kvaliteetne haridus – neid loetakse enesestmõistetavaks. Samal ajal tuleb meil endale aru anda, et makse maksmata ei saa riik kuidagi seda kõike tagada.
Eesti on pidevalt võtnud eeskujuks just Põhjamaid, erandit ei tohiks me teha maksupoliitikagi puhul. Vajame tugevat ja inimkeskset riiki, mis suudab pakkuda oma kodanikele tuge ja eelkõige sotsiaalset õiglust. Astmeline tulumaks on sellise riigi lahutamatu osa ja seda kurjaks tondiks kutsuda pole viisakas.