9. jalaväepolk idapiiril

Olaf Esna
, bibliofiil
Copy
9. jalaväepolgu piirkonnas oli vaenlasega suhtlemiseks kaks kohta: Marienhof ja Dubrovka.
9. jalaväepolgu piirkonnas oli vaenlasega suhtlemiseks kaks kohta: Marienhof ja Dubrovka. Foto: Olaf Esna erakogu

Tartus 31. detsembril 1919 allkirjastatud vaherahulepingus on kirjas: “Kogu sõjategevuse seismapaneku ajaks jäävad Eesti ja Venemaa väed oma praegustele liinidele, misjuures Eesti ja Venemaa vägede seisupaikade vaheline maariba erapooletuks loetakse.” 9. jalaväepolk võttis 8. veebruaril pärast kuuajalist hingetõmbepausi Narvas sisse tuttavad positsioonid.

Sõdimise asemel valvas polk nüüd piiri. Ja kes oleks selles piirkonnas seda paremini teinud kui 9. polk, kuna ta oli mitmekuulise lahingutegevuse ajal selgeks saanud kogu maastiku ja sellel valitsevad tingimused.

Polk asus hilisemast riigipiirist tunduvalt sügavamal Venemaal, mehitades liini Kulgu–Dolgaja Niva–Annenskaja–Dubrovka–Sala–Marienhof–Pulkovo. Polgu piirkonnas oli vastaspoolega kokkusaamiseks määratud kaks kohta: Marienhof ja Dubrovka.

Marienhofi kaudu saadeti Venemaale sadu hobuste ja vankritega küüdimehi, kelle Loodearmee oli kaasa toonud ja saatuse hooleks jätnud. Neil võimaldati kodukanti naasta juba lahingute ajal. Sama rada pidi suundusid kodumaale valgekaartlased. Veebruaris koondati pooltevaheline suhtlemine Dubrovkasse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles