Toomas Velmet: Pärnu linnaorkestri kontsert on õige valik

Pärnu linna külalised imestavad: nii väike linn ja nii korralik orkester. Pärnu linnaorkester kontserdimajas. Foto: Mailiis Ollino

Valgre laul. Täpselt. Aga mitte sellest laulust ei tahtnud ma rääkida, vaid hoopis Pärnu linnaorkestrist ja tema 25. kontserdihooaja lõppkontserdist (26.04.2019), mida juhatas 20 aastat peadirigent olnud Jüri Alperten ja kus solist oli Pärnuga tihedalt seotud noor ja vihane, kõrgest rahvusvahelisest klassist tšellist Valle-Rasmus Roots. Kavas olid rahvusromantilised tippteosed: Mihhail Glinka avamäng ooperile “Ruslan ja Ludmilla”, Antonín Dvoráki “Kontsert tšellole ja orkestrile h-moll op. 104” ja finaaliks Pjotr Tšaikovski “Sümfoonia nr 5 e-moll op. 64”.

Mis aga puutub siia minu kirjatüki pealkiri? Natuke ikka puutub küll. Otsustate kuhugi minna, kas või muusikat nautima, ja teil tuleb teha valik. Ütlete, et sümfooniakontsert pole esimene valik – see on teie arvamus, aga kindlasti on Pärnu linnaorkestri kontsert õige valik ega ole tähtis, mitmes ta järjekorras on.

Tähtis pole, mitmendat hooaega orkester lõpetab, vaid see, et Pärnu linnas on niisugust muusikat tehtud vähemalt 298 aastat, st aastaid varem, kui elasid kontserdil ette kantud teoste autorid. Linnaorkestri traditsioon on katkenud ainult esimese maailmasõja ajal, aga jätkunud 1920. aastast tänaseni katkemata.