Närvilise olemisega pruunselg-põõsalind

Pruunselg-põõsalinnu välimus on võrdlemisi tagasihoidlik. Silmatorkamatuse kompenseerib ta energilisusega. Foto: Karl Adami

Õhtul niidul jalutades tervitasid mind õitsevad ojamõõlad ja päikesekollased kullerkupud. Mõni puugihakatiski tuli ümbrust uudistama. Õrnrohelises kasesalus tegi esimesi arglikke laulukatsetusi peoleo ja selle kõrval laiuvas pajupõõsas võsa-ritsiklind. Päris kõigile lindudele, kes nii niidul kui selle servas tegut­sesid, minu õhtune jalutuskäik meelt mööda polnud. Oma pahameelest andis märku muu hulgas pruunselg-põõsalind, kes niidul on veetnud vaid nädalakese.

Mai on meile tänavu pakkunud nii külma kui suvesooja. Enamik sulelistest on end sisse seadnud ja paljudel lindudel, näiteks laulu- ja hallrästastel ja ronka­delgi, pojad juba pesast väljas. Pruunselg-põõsalinnul on see etapp aga alles ees ja seega tean, et saan pruunselja käest niidul veel palju hurjutada.

Pruunselg-põõsalinnul on pojad veel pesas ja nii saab loodusfotograaf tema käest niidul mitu korda hurjutada. Foto: Karl Adami