Jüri Raidla: Liigne seaduskuulekus ei ahistanud mu nooruspõlve

Jüri Raidlast pidi saama põllumajandusmasinate mehaanik. Päris traktorid, tööautod ja mootorrattad olid tema poisipõlve mänguasjad. EPA asemel juurat õppima läks ta geograafiaõpetaja Mai Maiste soovitusel. Foto: Urmas Luik

Jüri Raidlaga vestleme selle loo teemadel varakevadel, kui loodus alles hakkab rohetama. “Tulge siis, kui tammed mu tammikus lehtes,” lausub ta. Nii teemegi. Omanimelist tammikut tutvustades peatub mees iga puu juures eraldi ja räägib loo, mis teda selle isikuga seob. Oma suguvõsa ja sõpruskonna algatusest on kasvanud korralik kuulsuste aed.

Raidla teeneid Eesti riigi ees on võimatu üle hinnata. Riigi­õiguse tippspetsialistina on ta osalenud IME (Isemajandav Eesti), Eesti põhiseaduse, omandi- ja maareformiseaduse ja veel paljude taasiseseisvunud riigile ülioluliste seaduste väljatöötamisel. Nüüd võitleb ta advokaaditöö kõrvalt ühiskondlikus korras riigi reformimise eest, ikka selleks, et nii meil kui järeltulijail siin hea elada oleks.

Samal ajal on ta jäänud lihtsaks maapoisiks, kes ei põlga kodutalus ära ühtegi füüsilist tööd. Peale selle on tegu väga hooliva perepeaga, kes teeb kõike eeskätt lähedastele mõeldes.

Kuidas tekkis idee rajada enda lapsepõlvekodu maadele tammik, kuhu saaksid omanimelise puu istutada teie head sõbrad ja tuttavad?

Kui hakkasin 50 saama, mõtlesin: tõenäosus, et keegi mu järglastest siia elama tuleb, on väike. Tekkis mõte seda paika kuidagi põlistada ja siia, Reinu talu kunagistele põllumaadele, kus mu vanemad tolle aja kohta väga eesrindliku põllumajandusliku tootmise püsti olid pannud, tammik rajada. Siia on tamme istutanud Eesti presidendid Arnold Rüütel ja Toomas Hendrik Ilves, oma heale sõbrale president Lennart Merile istutasin mälestustamme. Palju peaministreid ja muid tipp-poliitikuid, aga ka mu head tuttavad advokaadid üle ilma on võtnud vastu kutse ja omanimelise puu Raidla tammikusse istutanud.