Ristikavaler Mihkel Lekstein

Mihkel Lekstein (1899–1922), Tori noormees, kes pälvis vahvuse eest Vabaduse Risti.

FOTO: Olaf Esna erakogu

Tüvivabariigi ajal kutsuti Vabaduse Risti kavalere rahva hulgas ­ristimeesteks või ristikavalerideks. 1936. aastani Eesti Vabariigil muid teenetemärke rohkem ei olnudki. Paljud ristiga autasustatud mehed said pärast mõisate tükeldamist talutäie maad ja neid paiku kutsuti ristimeeste taludeks.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele

Tulevase ristimehe Mihkel Leksteini nimi jääb tähelepanelikule lugejale silma Johannes Kauba kirja pandud Maria Jürvetsoni (Jürimäe) elulooraamatust “Haua­tagune Siber” (New York 1963).

Eesti iseseisvusmanifesti trükkimise tegelik korraldaja on öelnud: “Kui ainult Jaan Järvel õnnestuks ustavate gümnaasiumiõpilastega sõna laiali saata. See õnnestus: Mihhail Lekstein ja Mihkel Martson täitsid neile usaldatud ülesande.”

Selgituseks niipalju, et Jaan Järv oli Pärnu poeglaste gümnaasiumi eesti keele õpetaja ja ühtlasi ajalehe Uus Pärnu Postimees toimetaja. Gümnasist Lekstein oli poeglaste gümnaasiumi põrandaaluse õppurrühma Taim selleaegne esimees. Tsaaririigis oli koolinoortel keelatud igasugustest seltsidest osavõtt ja seepärast pidid koolinoorte organisatsioonid tegutsema illegaalselt. Taim asutati ­juba 1904. aastal ning algul olid selle juhtivad tegelased Jüri Vilms ja Hugo Kuusner. Ühingu olemasolu oli õpetajaskonnal siiski teada ja seepärast kutsus Järv Taime liikmed appi informeerima Pärnu ühiskonnategelasi 23. veebruari õhtul iseseisvusmanifesti ettelugemisest ja Eesti Vabariigi väljakuulutamisest. Poisid tormasid mööda linna ringi ja selle tulemus oli suur rahvamurd õhtul Endla ees.

Tagasi üles