Moonika Põldvee: Minge julgelt kutsekasse!

Kui kõrghariduse omandamise plaane (veel) ei ole, siis on üks võimalusi Pärnumaa kutsehariduskeskus.

FOTO: Urmas Luik

Nõukogude aeg on ammu läbi, kuid sest perioodist on jäänud meid saatma põhjendamata eelarvamused. Näiteks, kui hädasolija otsib oma vaimse tervise mure puhul abi, on ta hull, või kui inimesel ei ole kõrgharidust, on ta loll. Mõlemat teemat saaks analüüsida põhjalikumalt ja need väited tõenäoliselt ümber lükata, aga siinkohal keskendun haridusele.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele

Niisiis, kõrgharidus. Väikse riigi puhul on väga oluline end tõestada kvaliteetse inimressursiga. Arusaadav. Kuid kuhu annaks veel areneda?

Kuigi igas haridussüsteemis leidub vigu, mee­nutab Saksa koolisüsteem mulle enim ideaali, kuidas õpilase haridustee võiks välja näha. Algklassides saavad kõik neli aastat samasugust haridust. Laste arenguteed jälgitakse põhjalikult ja pärast paigutatakse nad õpetajate soovitusel ja vanemate valikut arvesse võttes ühte kolmest: kas põhikooli, reaalkooli või gümnaasiumi.

Tagasi üles