Peeter Järvelaid: Läti presidendis peitub sügavam sisu

Läti president Egils Levits on avalikkusele näidanud, et on haaranud riigiasjadel jõuliselt sarvist ja nagu paistab: Läti poliitikud ja valijad toetavad teda selles töös.

FOTO: Joosep Pank

Läti vastne president Egils Levits tegi ametisseastumise järel esimese välisvisiidi Eestisse. Eks aeg näita, aga Levitsil on suur võimalus tõusta Läti riigi presidentide austuse tabelis riigi esimese presidendi Janis Cakste järel teisele kohale. Levits paistab seda ise püüdvat, sest presidendi ametivande andmise järel pani ta aluse mitmele traditsioonile.

Levits alustas oma ametiaega kummarduse ja lillede asetamisega Vabaduse ausamba juurde ja külastas seejärel Riia Metsakalmistut, kus ta abikaasaga ühes asetas lilled riigi esimese presidendi Janis Cakste hauamonumendi jalamile.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele

Levitsi elukäik on kui üks suur valmistumine presidendiametiks. Loomulikult ei saanud Riia poiss 1970. aastatel seda juba lapsest peale endale sihiks seada, sest nõukogude võimu silmis oli tema juudist isa dissident, kellest võim oli valmis lahti saama isegi nii, et avas perele riigipiiri, et see vaid Lätist lahkuks.

Levitsi lätlannast ema ei andnud poisile ainult väga hea läti keele oskuse, vaid süstis abikaasaga koos poisi hinge suure armastuse maa vastu, kus ta oli sündinud. Läti NSV pealinnas Riias oli vene keele rääkijaid nii palju, et see omandati sageli juba tänaval mängides, sama kultiveeris ametlik kool.

Tagasi üles