Astrid Hindriks: Linna arengukava ja viikingite matused

Pärnu ajaloolised kalmistud vajavad hoolt ning see peaks olema kirjas linna arengukavas. Foto: Lilli Tölp

Homseni saab täiendada Pärnu ühislinna arengukava. Eelmisel aastal tegin ettepanekud, mida kavas ei arvestatud. Üks neist haakus demokraatia peatükiga, mis puudutab kodanikeühendusi. Mitmes kohas on küll mainitud spordi, kultuuri ja hariduse toetamist ühenduste kaudu.

Samal ajal peaks üks arengukava eesmärkidest olema Pärnu asumite koostöö ja osavõtt linnajuhtimisest. Linnavalitsus põhjendas arvestamatajätmist nii: “Kodanikeühendused on põimitud arengukava kõigisse valdkondadesse, mistõttu puudub vajadus eraldi kodanikuühendusi rõhutada. Mitte arvestada”.

Arengukavas on küll märgitud “Pärnu linna juhtimine lähtub põhimõttest “avatud, mugav, heasoovlik, proaktiivne ja uuendusmeelne”, kuid see on lahti mõtestamata. Avatud juhtimine tähendab, et juhtimisse on kaasatud asumi- ja kogukonnaseltsid, kes esindavad konkreetses piirkonnas elavaid linnakodanikke.

Juhul kui kogukonna- ega asumiseltse ei kaasata linna arengudokumentide ega uuenenud Pärnu üldplaneeringu koostamisse, on konflikt tegelikkusega sisse kirjutatud.