Tellijale
Toomas Alatalu: Teisejärguliste aeg soosis Jüri Ratast
Kuigi tundub, et elame üldise teabekülluse ajal, on ühtaegu tegu teadliku infopuudusega. Võitlus suurriikide vahel on niivõrd ägenenud, et oma eesmärkide saavutamiseks kasutatakse lihtsat võtet ehk “sellest me ei räägi ja vastavat infot ei edasta”. Lihtsad näited: laupäeval toimus Prantsusmaal kollavestide 38. väljaastumine nõudega, et valitsus astuks tagasi.
Serbia pealinnas oli samal päeval 35. väljaastumine presidendi tagasiastumise nõudega. Too mees on Vladimir Putini liitlane ja Serbia sai äsja Venemaalt uue partii sõjavarustust, see haakub tihedalt juttudega Serbia lõimimisest Euroopaga. Viimasena mainitud väljaastumise kohta Eestis infot ei levi, küll arutame detailides viimasel kahel kuul Hongkongis ja viimasel kahel nädalal Moskvas juhtunut. Euroopa Liidu riigina peaks meid huvitama eeskätt Prantsusmaa, Serbia, Moldova, ent räägime muust. Kes selle otsustas?
Iganädalased või – Hongkongis praegu igapäevased – protestimeeleavaldused on uus nähtus ja nõuab pikemat selgitust. Praegu on pakilisematki, sest suures poliitikas tekkis päevapealt auk, kui USA lahkus 2. augustil 1987. aastal Moskvaga sõlmitud keskmaarakettide piiramise leppest. Nüüd kontrollib tuumarelvade kohaletoimetamist maailmas veel vaid üks leping, mille tärmin on teada: veebruar 2021. Kõik on harjunud kahe üliriigi viimase viie aasta mänguga kehtestada teineteisele sanktsioone põhjustatuna Venemaa agressioonist Ukrainas. Nüüd ühtäkki avastab maailm end seisust, kus USA-l ja Venemaal on kõige olulisemas julgeoleku valdkonnas ainult üks leping!